Swedbank: Eesti väljub šokist järk-järgult

 (7)
Tõnu Mertsina
Tõnu MertsinaFoto: Priit Simson

Maailmas on viiruse leviku piiramiseks kehtestatud abinõud kestnud pikemalt ning avaldanud majandusele suuremat mõju kui kaks kuud tagasi tehtud prognoosi põhistsenaariumis hindasime, teatas Swedbank.

Koroonakriis näib olevat sügavam ning selle kestvus pikem. Samas on positiivne viirusesse nakatunute ja surnute arvu langus USA-s ja Euroopas, k.a Põhjamaades ja Balti riikides, mistõttu on mitmed riigid alustanud piirangute leevendamist. Tõenäoliselt oleme kriisi madalaima punkti läbinud, kuid selle tagajärjed majanduses ootavad alles ees – mitmed pankrotiavaldused ja koondamised on veel tulemas, töötus on oma tippu alles saavutamas ning tarneahelate häired tööstuses jätkuvad. Koroonaviiruse uus puhang tähendaks veelgi süngemat väljavaadet ning probleemide kuhjumist.

Balti riikide majanduslangus ei tule, võrreldes ülejäänud Euroopaga, sel korral sügavam. Selleks on mitmeid põhjuseid – ühelt poolt on Balti riikide majandused olnud paremas tasakaalus võrreldes eelmise finantskriisi algusega, teiselt poolt ollakse vähem kui Lõuna-Euroopa riigid, sõltuvad turismisektorist, mida praegune kriis on tabanud kõige valusamalt. Lisaks on Balti riikidel õnnestunud vältida kõige negatiivsemat pandeemia stsenaariumit, kuna viirus saadi kiiresti kontrolli alla ning samas olid piirangud leebemad ja lühemad.

Seotud lood:

Eesti sisenes koroonaviiruse šokist saadud kriisi küll aeglustuva majanduskasvuga, kuid võrdlemisi heas makromajanduslikus tasakaalus majanduse ja tugeva finantssektoriga. Riiklikud meetmed küll pehmendavad kriisi lööki majandusele, kuid ei hoia ära selle tugevat langust. Samas on majanduse toetamise hinnaks järsult suurenev riigieelarve puudujääk, mille tasakaalu viimine eesolevatel lähiaastatel hakkab piirama valitsemissektori muid kulutusi.

Meie prognoosi järgi väheneb Eesti SKP sel aastal 7%, kuid järgmisel aastal ootame 5% majanduskasvu.

Eesti eksport väheneb sel aastal ligi kümnendiku võrra

Tööstus- ja teenuste sektori ootused nõudluse ning tootmis- ja ekspordimahtude kasvatamise kohta on langenud allapoole möödunud kriisi taset. Eesti suuremate kaubanduspartnerite SKP ja koos sellega nõudluse langus viitavad sel aastal meie ekspordi vähenemisele ligi kümnendiku võrra. Samuti näitab eriolukorra ajal kaardimaksete käibe vähenemine eratarbimise tugevat langust.

Suurima löögi on saanud turismisektor ning kunsti ja meelelahutuse tegevusala

Riikide välispiire avatakse järk-järgult, kuid erinevad piirangud ja ebakindlus on vähendanud inimeste võimalusi ja soovi välismaale reisida. Samal ajal peaks sise- ja lähiriikide turism, alternatiivide vähenemise tõttu, suurenema. See aga kompenseerib vaid osaliselt turismisektori languse.

Riigil on aeg oma tellimustega majanduskasvu toetada

Ettevõtete ja eraisikute halvenenud kindlustunne hoiab tagasi investeeringuid. Nüüd on riigil aeg oma tellimustega hakata majanduskasvu rohkem toetama. Meie prognoosi järgi riigi panus sel aastal veel koguinvesteeringute langust ära ei hoia. Küll aga hakkab riiklike tellimuste mõju avalduma rohkem järgmisel aastal, kui loodetavasti alustatakse mitmete suuremate taristuehitustega.

Töötukassa töötasu hüvitis pidurdab töötute arvu tõusu

Majandustegevuse pidurdumine ja ettevõtete käivete langus on suurendanud järsult töötute arvu. Töötute arv jätkab küll kasvu, kuid seda pidurdab oluliselt Töötukassa poolt makstav töötasu hüvitis. Ilma selleta oleks töötute arv oluliselt suurem ning oleks ka suurem negatiivne mõju majandustegevusele. Tööturg reageerib majandustegevuse muutustele mõningase viiteajaga. Eesti ettevõtted ja tööturg on aga võrdlemisi paindlikud ning majandusolukorra paranemisele peaksid need kiiresti reageerima. Meie prognoosi järgi tõuseb selle aasta keskmine töötusemäär 9,5 protsendini. Järgmisel aastal väheneb töötus 7,7 protsendini.

Palgakasv sel aastal pidurdub

Nõudluse vähenemine ning käibelangus sunnib paljusid ettevõtteid töötajatel palku kärpima või neid külmutama. Nii pidurdub keskmine palgakasv sel aastal järsult vaid 0,5 protsendini aastases võrdluses. Vähenenud nõudlus, madal naftahind ning aktsiisimäärade langetamine viivad aga hinnakasvu vaid 0,4 protsendini. Seega jääb hinnakasvuga korrigeeritud netopalk sel aastal eelmise aasta tasemele. Tarbimise järsk langus, samal ajal kui töötute arv ei ole veel väga kõrgeks tõusnud, on jätnud inimestele rohkem sääste. Nii pöördus eraisikute hoiuste portfelli kasv eriolukorra ajal tõusule. Seega on töötavatel inimestel suurenenud puhver raskema majandusolukorraga toimetulekuks. Tuleks aga arvestada, et töötusemäära suurenemine, samal ajal kui palkasid vähendatakse, võib hakata sääste vähendama ning see pidurdab tarbimise taastumist.

Majanduslanguse põhi peaks jääma teise kvartalisse

Kuigi selle aasta majanduslanguse põhi peaks jääma teise kvartalisse, väheneb SKP aastases võrdluses veel mitu eesolevat kvartalit. Kui eriolukorra ajal kehtestatud piirangute leevendamine annab sisenõudlusest sõltuvatele teenustele taas positiivse tõuke, siis järsult nõrgenenud välisnõudlus jääb pikemalt piirama meie ekspordivõimalusi, samas ei ole oodata ka turismisektori kiiret taastumist. Samuti võib suur osa plaanitud ehitustöödest jääda ootama majandusolukorra paranemist ja sisenõudluse taastumist. Esialgse arvestuse järgi peaks Eesti SKP taastuma ehk püsivhindades ületama eelmise aasta viimase kvartali taseme 2023. aasta esimesel poolel.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!