„Viimasel ajal on palju räägitud Eesti ekspordinumbrite vähenemisest. Selle taustal on ehitusmaterjalide tootjate positiivne signaal tervitatav, eriti kui arvestame, et elame hetkel veel langevate hindade keskkonnas,“ ütles Keijo Kohv, kes juhib Swedbankis ehitusmaterjalide tööstuse sektorit.

„Silma hakkab, et kui 41% Eesti ekspordist läheb täna Soome, siis iga teine ehitusmaterjalide tootja sihib potentsiaalina Rootsi turgu – sealne jätkuv ehitusmahu kasv ja üldine soodne majanduskeskkond teevad Rootsist meie eksportööride silmis väga atraktiivse sihtriigi,“ lisas Kohv.

Uuringust selgus, et peamiste uute sihtriikidena tõstsid ettevõtjad Skandinaavia kõrval esile veel Lätit, Taanit, Suurbritanniat ja Saksamaad, eksootilisematest riikidest jäi silma näiteks Türgi ja Jaapan.

Kui mulluses tööstusküsitluses prognoosisid ettevõtjad sektori ekspordi osakaaluks 60%, siis tegelik tulemus oli 58%. Ekspordi osakaaluks prognoosivad ettevõtjad tänavu sarnaselt mullusele 60%, kusjuures enim eksporti takistavaks teguriks on välisnõudlus (30% vastanutest), aga ka müügioskus (22%).

Keijo Kohvi sõnul on oluline märkida, et kui 53% ehitusmaterjalide tootjatest plaanib tänavu käivet võrreldes mullusega kasvatada, siis 87% plaanitavast käibekasvust tuleb ekspordist ja vaid 13% kodumaise käibe kasvust.

„Mõistagi on lisaks tuludele küsimus ka kulude juhtimises, ehk tootmise efektiivsuses,“ sõnas Kohv. „Uutele turgudele liikumise valguses näeme, et täiendavad investeeringud efektiivsuse ning toodete lisaväärtuse kasvatamiseks on väga olulised ettevõtete konkurentsivõime kasvatamisel. Vananev tööjõud ja kasvavad tööjõukulud lühendavad investeeringute tasuvusaega ning praegu on investeerimiseks soodne hetk ka madalate intressimäärade ja vara hindade tõttu.“

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor, kinnitas uuringutulemusi kommenteerides, et ehitusmaterjalitööstuse jaoks on eksport jätkuvalt oluline. „Rootsi-suunaline eksport on aina enam päevakorral – näiteks meie betoonelementide tootjad ja avatäidete tootjad suunduvad sinnapoole,“ ütles Rebane.

„Loodame, et ka Soome ehitus hakkab tasapisi ülesmäge liikuma.“ Rebane pidas tähtsaks ka arenguid siseturul, kui Euroopa Liidu toetuste abil käivitatakse suuremad avaliku sektori taristuprojektid. „Avaliku sektori aktiivsus mängib ehitusalal märkimisväärset rolli, sest mõne aasta pärast käivituv liginullenergiahoonete ehitamise edukus sõltub suuresti avaliku sektori eeskujust,“ lisas Rebane.