Swedbank: ekspordikasvu lähiaja väljavaated on halvenenud

 (13)
Tõnu Mertsina
Tõnu MertsinaFoto: Priit Simson

Kuigi aasta esimestel kuudel pidas Eestis toodetud kaupade ekspordikasv nõrgenenud välisnõudluse keskkonnas veel väga hästi vastu, aeglustus see juunis järsult kümnendiku võrra. Kõige tugevama mõjuga oli spetsiifiliste põlevkiviõlitoodete väljaveo tugev langus. Vähenes ka puittoodete ning kokkupandavate puitehitiste eksport, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Paljuski tänu juuni nõrgale tulemusele aeglustus käesoleva aasta esimesel poolaastal kaupade ekspordikasv nelja protsendini. Samas on kuue kuuga eksport suurenenud aastases võrdluses enam kui 200 miljoni võrra, milles suurima panuse andsid masinate ja seadmete, mobiilsideseadmete, kokkupandavate puitehitiste, puitoodete ning mõõte- ja täppisseadmete väljavedu.

Mobiilsideseadmete toel suurenes enim eksport USA-sse

Enim suurenes esimesel poolaastal kaupade eksport USA-sse, mis tõstis selle riigi Eesti kaubanduspartnerite hulgas kolmandale positsioonile pärast Soomet ja Rootsit. Samas, kolmveerand sellest kasvust tuli mobiilsideseadmetest – seega ei olnud see kasv laiapõhjaline. USA-le järgnesid ekspordikasvus Taani ja Hispaania, kuid nendesse riikidesse oli ekspordikasv USA-st ligi kolm korda väiksem.

Tootmissisendite aeglustunud impordikasv mõjutab omakorda ekspordikasvu

Ekspordikasv käib käsikäes vahetarbekaupade impordi kasvuga, kuna Eesti ostab suure osa oma tootmissisenditest välismaalt. Juunis vähenes kaupade import kokku 8% ning ka selle aasta esimese kuue kuuga on kaupade impordikasv aeglustunud. Impordi vähenemise taga oli juunis peamiselt tootmissisendite impordi tugev langus. Tootmissisendite impordikasv aeglustus järsult juba selle aasta algusest ning viimased kolm kuud on see languses olnud. See näitab ekspordikasvu (võimalikku) pidurdumist lähikuudel.

Seotud lood:

Väliskaubandusbilanss on sel aastal veidi paranenud

SKP kasv ei sõltu mitte ainult sellest, kui palju me suudame rohkem eksportida, vaid ka sellest, kui suur on ekspordi- ja impordikasvu vahe (väliskaubandusbilanss), sest import on arvestuslikult kulu. Kaupade puhul on see Eestis alati negatiivne - mida rohkem negatiivne, seda rohkem see SKP kasvu arvestuslikult pidurdab. Selle aasta esimesel poolaastal oli väliskaubandusbilanss vähem negatiivne, kui eelmisel aastal ehk selle (jooksevhindades) majanduskasvu pidurdav mõju oli väiksem.

Välisnõudlus on sel aastal nõrgenenud ja ettevõtete ekspordiootused on halvenenud

Maailmakaubandus kasvab viimastel kuudel vaevaliselt ning Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasvud on aeglustunud. Samuti on Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused järsult halvenenud. Kuigi meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvud sel aastal aeglustuvad ja välisnõudlus nõrgeneb, on selle nõrgenemise taga paljudes riikides peamiselt tööstussektor. Maailmakaubanduses laevadega veetava kuivlasti ja konteinervedude esialgne statistika näitab sel aastal kiiret paranemist. Samas on veel vara hinnata, millal saame rääkida nõudluse üldisest paranemisest maailmas.

Välisnõudlust mõjutavad geopoliitilised pinged

Välisnõudluse lähiaja olukord sõltub paljuski sellest, millise suuna võtab kaubanduskonflikt USA ja Hiina vahel ning kui palju levib protektsionism teistesse riikidesse, sealhulgas Euroopa Liitu. Euroopa riike ohustab täiendavalt veel leppeta Brexit - sellel pole küll tugevat otsest efekti Eestile, kuid negatiivne mõju läbi kaubanduspartnerite võib siiski arvestatav olla. Euroopas on veel Saksamaa majandusolukorda halvendanud eelmise aasta septembrist kehtestatud rangemad keskkonnaalased nõuded autotööstusele, mis on autode tootmist oluliselt vähendanud.

Keskpankade taasalustatud rahapoliitika lõdvendamisel kiiret mõju ei ole

Keskpankade juba taasalustatud rahapoliitika lõdvendamised (või eelteavitused selle kohta) võivad pakkuda reaalsektorile leevendust majandusolukorra halvenemisel, kuid nõudluse nõrgenemise negatiivsele mõjule või suurenenud ebakindlusele need kiiret ravi tõenäoliselt ei paku.