Start-up ettevõtja Ragnar Sassi vihase sotsiaalmeediapostituse alla kogunes hulgaliselt näiteid, mis tõestasid, et tema sõbra, ukrainlasest ettevõtja Max Ischenko kaasus pole ainuke, kus Swedbank ja teised Eestis tegutsevad suurpangad on välismaalastest kliente teavitanud nende pangakontode sulgemisest ja seda ilma konkreetsete põhjendusteta.

Pärast seda tõusis aga taaskord e-residentide, mitte-residentide ja nende karm kohtlemine pankade poolt teravamalt päevakorda - pangaliidus kohtusid nii iduettevõtjad, ministeeriumiametnikud kui pankade esindajad, pangaliit esitas ka omapoolsed nõudmised, mida saaks riik teha, et lihtsustada välismaalastega seotud ettevõtete taustakontrolli tegemise konto avamiseks.

Konkreetselt Ischenko jaoks lõppes suure kära tekitamine positiivselt, sest Swedbank soostus ikkagi tema firma kohta - mille konto taheti sulgeda, sest sel puudus "piisav seos Eestiga" - esitama paar küsimust ning konto jäeti alles. "Nad küsisid kolm küsimust. Kes on meie kliendid? Kuidas on seotud Ukrainas ja Eestis registreeritud firma Djinni (olen nende mõlema asutaja) ja paluti selgitada mõnede ülekannete tausta. Suutsin kõigile kerge vaevaga vastata," rõõmustas Ischenko.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost konkreetselt Ischenko kontoga seonduvat ei kommenteerinud, kuid rõhutas, et pank otsib lahendusi, kuidas idufirmasid paremini ära tunda.

"Me peame tundma kõiki oma kliente. Võtame tunne-oma-klienti põhimõtte järgimist väga tõsiselt ja see kehtib kõigi klientide kohta: lisaks kliendi identifitseerimisele peame tundma ja mõistma nende majandustegevust ning teadma nende vara päritolu. Kontrollime samade põhimõtete alusel kõiki kliente, kes soovivad meie juures konto avada," selgitas Roost.

"Mis puudutab kontode sulgemist: et vältida eksimusi start-upide majandustegevuse hindamisel ja neid paremini ära tunda, otsime koostöös riigiasutuste ja start-up kogukonna esindusorganisatsioonidega lahendusi, mis aitaks meil saada rohkem ja täpsemat infot start-up'ide äritegevuse kohta."