Swedbank: kas taastumine jätkub või ootab ees languse teine faas?
Maailma majanduslanguse põhi jäi selle aasta esimesse kvartalisse. „Majandusanalüütikute ootuste kohaselt peaks majanduskasv taastuma alles selle aasta teisel poolel. Mõnedes majandustes on see juhtunud juba teises kvartalis,“ ütles Swedbanki äriarenduse analüüsi osakonna juhataja Artjom Vakulenko. Ta tõi näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Jaapani, kus väike kvartaalne kasv oli juba teises kvartalis.
Kiire taastumine on teoks saanud tänu riikide sekkumisele. „Peab ütlema, et need meetmed olid väga õigeaegsed ja väga efektiivsed ja tänu sellele õnnestus kriisist kiiresti välja tulla ning globaalset nõudlust mingil määral toetada,“ sõnas Vakulenko.
Tarbimine on püsinud stabiilsemana, kui ettevõtted on prognoosinud. „Selle tulemusena on kõvasti vähendatud laovarusid,“ ütles Vakulenko.
Majandusaktiivsus peaks tema sõnul lähikvartalitel jätkuma.
Majanduse taastumine sõltub stimuleeriva rahapoliitika osakaalu vähendamise taustal üha enam eratarbimisest. Kui see ei taastu võib hakata rääkima majanduslanguse teisest faasist. Kui vaadata USA või Saksamaa praeguseid näitajaid, siis tarbijausalduse taastumine võtab veel mõnda aega aega. Tööturu arengud on jätkuvalt nõrgad ning kuigi töökohti likvideeritakse aeglasemas tempos kui majanduskriisi tipus, lisandub uusi töötuid juurde jätkuvalt kõrges tempos.
Lisakoormusena mõjub riikide võlakoorem, mis on eriti suur Suurbritannial ja USA-l. „Sellest võlakoormast lahtisaamine võtab kindlasti veel aastaid,“ rääkis Vakulenko.
Teise majanduskasvu takistava faktorina tõi Vakulenko välja tootmisvõimsuste ülejäägi, mis kahandab vajadust uute investeeringute järele. Näiteks majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) andmetel on organisatsiooni liikmesriikides potentsiaalse ja reaalse kogutoodangu vahe ligikaudu viis protsenti. Et seda lõhet likvideerida, peaks maailmamajandus järgmisel aastal kasvama 2-3 protsenti, mida aga analüütikud praegu ette ei näe.
„Ilma investeeringuteta ei saa me rääkida majanduse ekspansioonist, mis oleks võrreldav näiteks kriisieelse majandusarenguga,“ nentis Vakulenko.
Keskpankade intressipoliitikast rääkides ütles Vakulenko, et keskpangad on stimuleerivat rahapoliitikat järk-järgult koomale tõmbamas. Madalate intresside poliitika peaks aga lähikvartalitel jätkuma, kuna nõrk eratarbimine ja madal investeeringute vajadus vähendavat survet inflatsioonile.
