Swedbank kombineeris oma eluasemelaenu baasintressi
Eluasemelaenu baasintress hõlmab endas rahaturu intressimäära ehk euribori, majanduskeskkonna riskitegurit ja kliendi marginaali. Selline jaotus on praegu turul olevast intressiloogikast läbipaistvam ja laseb klientidel selgemini näha, kuidas nende lõplik intressimäär kujuneb. Samuti kajastab uus põhimõte otseselt üht olulist tegurit – majanduskeskkonna riskisust, teatas Swedbank.
Varem turul olnud intressiarvestuse puhul kujuneb intressimäär euriborist ja marginaalist, kusjuures marginaal ise sisaldab peale kliendikeskse teguri ka majanduskeskkonnast jm tulenevaid komponente ja on tavaliselt kogu laenuperioodiks fikseeritud. Eluasemelaenu baasintressi puhul on marginaal madalam kui täna pakutavad.
Swedbanki eraisikute finantseerimise juht Andres Tuki sõnul on eluasemelaenu baasintressiga seotud laen praegu laenu võtta soovivale kliendile soodsam kui senine variant. „”Kuna ootame majanduskeskkonna edasist paranemist, siis tõenäoliselt keskkonnariski komponent edaspidi langeb ja see kajastub automaatselt intressis, ” rääkis ta.
Eluasemelaenu baasintressimäära komponentidest on ajas muutuvad ehk ujuvad suurused euribor ja majanduskeskkonna riskimäär. See tähendab, et sõltuvalt kliendi valikust kajastub nende muutunud tase laenulepingus kas 6 kuu või 12 kuu möödudes. Kolmas komponent – marginaal – on kliendikeskne.
Tukk lisas, et eluasemelaenu baasintressimäära pakutakse esmajoones uutele laenuklientidele. Olemasolevatel klientidel on mõistagi samuti võimalus endale muudatuse tegemist soovi korral küsida. „Neil klientidel, kes on võtnud laenu marginaaliga kuni 1 protsent, me praegu muudatust teha ei soovita, sest see ei oleks neile rahaliselt kasulik. Kui aga majanduskeskkonna risk hakkab edaspidi langema, võib ka sellise intressimääraga klientidele osutuda lepingu ülevaatamine kasulikuks,” märkis Tukk. Ta selgitas, et praeguses majandussituatsioonis on ajad, kui laenuraha oli üliodav ja pankade poolt pakutav marginaal võis alata juba 0,5% juures, ilmselt pöördumatult möödas ja nende naasmist ei ole oodata.
„Meilt on küsitud, miks me uue intressiloogika välja töötasime. Kõige lihtsaim põhjendus sellele on, et kui pangad soovivad pakkuda klientidele ka edaspidi parimat võimalikku laenuhinda läbi erinevate majandustsüklite, siis eeldab see sisult uuendatud ja majanduskeskkonna muutusi arvestavat laenutoodet,” lausus Tukk.
Siiski on tegu lisavõimalusega ning kliendile jääb valik, kumba intressiloogikat ta kasutada soovib.
Eluasemelaenu baasintressimääraga laenulepingutes on kliendimarginaal fikseeritud 2 aastaks ja võib seejärel, lähtudes kliendi maksekäitumisest muutuda. Kui klient on tasunud laenumakseid tähtaegselt, siis tema marginaal jääb lepingus märgitud tasemele. Kui aga maksekäitumises on olnud häireid ja marginaal on seetõttu juba tõusnud, siis järgneva kahe korrektselt makstud laenuaasta möödudes langeb marginaal uuesti – see toimub automaatselt ja klient ei pea ise tulema lepingu ülevaatamist taotlema. Marginaali maksimaalne tõus saab olla 2 protsendipunkti kogu laenuperioodi vältel, mitte kunagi rohkem.
Tuki sõnul näitab aga praktika, et üldjuhul õnnestub ajutiste finantsraskuste tekkides need hiljemalt kahe aasta jooksul lahendada. „Seega, kui klient on makseraskused seljatanud, siis taastub lepingus tema esialgne marginaal. Seni sõlmitud lepingute puhul aga fikseeritakse intressimäär reeglina kogu laenuperioodiks.”
Eluasemelaenu baasintress on Swedbanki poolt noteeritud, kuid pank ise ei mõjuta selle kujunemist.
