Swedbank: korterite hinnakasv oli Tallinnas kaks korda kiirem kui Riias ja Vilniuses

 (13)
AEROFOTO
Lasnamäe 2003 aastalFoto: Priit Simson

Eluaseme taskukohasus Tallinnas langes selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuna kinnisvarahindade kasv oli pealinlaste palgakasvust ja eluasemelaenude intressimäärade kasvust kiirem, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Kui aga vaadata pikemat perioodi, on eluaseme taskukohasus pealinnas viimase kuue aasta jooksul püsinud valdavalt samal tasemel. Esimesel poolaastal pidi pealinna elanik Tallinna korteri ühe ruutmeetri eest välja käima 1,5-kordse netopalga, mis on ligikaudu sama tase, mis viimasel kuuel aastal.

Selle aasta teises kvartalis kiirenes Tallinna korterite hinnakasv 9,8 protsendini, ulatudes 1848 eur/m2, pealinlaste netopalk oli aga 9,4% kõrgem kui aasta varem. Hinnakasvu kiirenemise taga oli osaliselt tegemist baasefektiga, kuna eelmise aasta teises kvartalis hinnad langesid võrreldes esimese kvartaliga. Samuti panustas hinnakasvu ka kõrgem nõudlus ja uute eluruumide kõrgem osakaal tehingutes. Esimesel poolaastal oli Tallinna korterite keskmine hinnakasv 7,4%, samas kui pealinlaste palgakasv oli veidi kiirem ehk 10,3%.

Tallinna korterite turule lisandub aktiivselt uusi eluruume

Esimesel poolaastal lisandus Tallinna korterite turule aktiivselt uusi eluruume – kasutusluba anti enam kui 1700 uuele korterile, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes enam kui 500 võrra ehk 41% kõrgem. Eluruumide aktiivset lisandumist mõjutas eelmisel aastal väljastatud korterite ehituslubade erakordselt suur hulk. Tallinna uute korterite laojääk oli esimesel poolaastal viimase aja kõrgemaid – ligikaudu 3400 korterit. Selle aasta esimesel poolaastal on ehituslubade arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga baasefekti tõttu vähenenud 42%. Samas avaldavad kõrgemad tööjõukulud ja ehitusmaterjalide hinnatõus ehitusettevõtetele jätkuvalt survet.

Suurenenud pakkumise kõrval on ka nõudlus püsinud tugev

Selle aasta teises kvartalis oli tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul tõusnud 14% võrreldes mullu sama ajaga. Kuna esimeses kvartalis oli aktiivsus nõrgem, kasvas tehingute arv esimesel poolaastal 6,5% võrreldes aastataguse ajaga. Majapidamiste finantsseis on tugev ning inimeste kindlustunne osta või ehitada eluase on viimaste aastate jooksul paranenud. Kodumajapidamiste kasutatav tulu on suurem nende tarbimiskulutustest, mis on võimaldanud neil kasvatada sääste. Vaatamata suurele nõudlusele, on eluasemelaenude jäägi kasv viimasel aastal olnud 7% juures. Viimaste andmete järgi langes tehinguaktiivsus taas juulis ja augustis. Eluasemete kõrgele tõusnud hindade tõttu peaks lähiajal aga nõudlus mõnevõrra langema ning hinnakasv veidi aeglustuma.

Balti pealinnadest oli eluaseme hinnakasv teises kvartalis kõige kiirem Tallinnas

Swedbanki indeksi järgi nii Riia kui ka Vilniuse korterite taskukohasus selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga paranes, kuna mõlemas pealinnas ületas kiire palgakasv korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäära kerget tõusu. Kolmest pealinnast oli teises kvartalis hinnakasv kõige kiirem Tallinnas, mis oli ligi kaks korda kiirem kui meie lõunanaabritel, samas kui palgakasv kõigis kolmes pealinnas küündis 10 protsendi lähedale. Baltikumi pealinnadest oli teises kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, millele järgnes Tallinn ja seejärel Vilnius.