Swedbank: kulukärbete vajadus on endiselt suur
„Eeltoodu on põhjuseks, miks ootame kolmes riigis varemprognoositust sügavamat majanduslangust. Kuid olulisemaks prognoosi langetamise põhjuseks on olnud siinne majanduspoliitika, kus otsustusprotsess on äärmiselt veniv eelkõige Euroopa parlamendi ja kohalike valimiste tõttu. Valitsustel on väga vähe valikuvõimalusi, samas tuleb kulutusi oluliselt piirata,“ ütles Swedbanki analüütik Maris Lauri.
„Me tunnustame valitsuste püüdeid eelarvepuudujääkide ohjamisel ja loodame, et edaspidised otsused tehakse õigeaegselt ja väiksemate kõhklustega. Vajadus edasiste kulukärbete järgi avalikus sektoris on suur ning nendega peavad kaasnema ka struktuursed muutused. Kuigi valitsused jälgivad eelkõige eelarveseisu, ei tohi unustada ka vajadust toetada pikaajalist majandusarengut,“ märkis Lauri.
Kolme Balti riiki ootab Swedbanki hinnangul sel aastal ees jätkuv majanduslangus: Läti majanduslanguseks annab prognoos 17 protsenti, Leedus 16 protsenti ja Eestis 13,5 protsenti. Järgmisel aastal ulatub Eesti majanduslangus umbes 2 protsendini, Läti ja Leedu majandused vähenevad prognoosi kohaselt järgmisel aastal mõlemad 3 protsenti. Seega võib majanduskasvu oodata alles 2011. aastal ning ka siis jääb see pigem tagasihoidlikuks.
Analüütik Maris Lauri sõnul on erasektori kohandumine muutunud majandusoludega olnud oodatust kiirem ja ulatuslikum. „See ja tootmise stabiliseerumine põhilistes eksportmaades on toonud kaasa kindlustunde tõusu ning ekspordi ja tootmismahtude stabiliseerumise. Aastase kasvuni jõudmine võtab siiski aega ning esialgu ei ole see kasv kindlasti kiire,“ rääkis Maris Lauri.
Enamik ebakõlasid on praeguseks taandunud: jooksevkontod on ülejäägis, ülikõrge hinnatõus on asendunud hinnalangusega (sealhulgas palkade ja kinnisvara osas) ning alanud on laenukoormuse vähenemine.
Kuigi kolm Balti riiki on nende maade seas, mis praeguses majanduskriisis kõige enam kannatavad, on Swedbanki analüütikute arvates võimalik neil sellest kriisist ka oluliselt tugevamana väljuda ja edaspidi kiiresti kasvada. Kuid selleks peavad nii era- kui ka avalik sektor praegusest oluliselt enam pingutama. Vajalikud on väga laialdased struktuursed muutused ning valitsused peaksid keskenduma efektiivse avaliku sektori ja tulemusliku majanduspoliitika loomisele.
