Seoses pankade kõrgendatud huviga välismaalaste pangaülekannete ja -kontode asjus leidis hiljuti aset eriti kurioosne juhtum. Nimelt toimus oktoobri lõpus Tartus asuvas MTÜ Rahvusvaheline Majas Aafrika kultuuri tutvustav üritus, kus osalejatel paluti üle kanda tasu 5 eurot.

Osalejaid, kes viieeuroseid makseid tegid, oli kokku nelikümmend. Hiljem pidi aga MTÜ juht Anastasia Pertšjonok pöörduma murelikult andmekaitseinspektsiooni, sest Swedbank hakkas ühingult nõudma detailseid andmeid ühe välismaalasest makse tegija kohta.

Panga sõnumis seisis järgmine kirjeldus: "Teie ettevõttele on ootel laekumine saatjalt [inimese nimi] selgitusega: „African Party". Seoses sellega palume Teil edastada [inimese nimi] andmed:

a. Isikut tõendava dokumendi koopia

b. Täpne sünniaeg

c. Rahvus

d. Kodakondsus

e. Täpne aadress

f. Täisnimi"

Pertšjonok küsiski siis AKI-lt nõu, sest selline käsk oli esmakordne. "Me ei ole omalt poolt kindlad, mis alusel peaksime küsima inimese käest neid andmeid. Tegemist oli lihtsalt peol osalejaga, kes maksis osalustasu."

MTÜ juhataja lisas kirjas inspektsioonile: "Hetkel pank suhtleb meiega ainult jõupositsioonilt, sisuliselt survestab, mh on lubanud konto kinni panna, kui me andmeid ei anna, mis on meie seisukohast eetiliselt küsitav."

Ärileht küsis Swedbankilt, miks ikkagi viieeurose makse tegemise pärast peab ühingut niimoodi pitsitama?

Panga pressiesindaja Kaarel Kutti vastas, et nad vabandavad tekkinud ebamugavuste pärast ning tänaseks on välja selgitatud, et makse tegija puhul oli tegemist sanktsioneeritud isikule sarnast nime kandva inimesega.

"Kui süsteem tuvastab võimaliku kahtlasena näiva tehingu, võidakse makse kuni selguse saamiseni kas peatada või tagastada. Konkreetse juhtumi puhul ei olnud „punane lipuke" seotud makse kirjeldusega vaid makse tegija nimega, mis oli sarnane rahvusvaheliselt sanktsioneeritud isikule. Tänaseks on makse vabastatud."

"Kuna süsteemid monitoorivad igapäevaselt miljoneid makseid, siis tekib ka kurioosseid juhtumeid, mis hilisema kontrollimise käigus osutuvad tavapärasteks tehinguteks," põhjendas Kutti. "Üks kuulsamaid on ka meediast läbi käinud juhtum, kus Kiviõlis töötava mehe palk peeti kinni, sest tema nimi Sergei Ivanov oli sarnane Vene Föderatsiooni riigitegelase nimega. Süsteemis tekitas see kahtluse, kuid pärast tekkinud kahtluse üle kontrollimist inimese poolt, makse vabastati."