Kinnisvaraturg näitab stabiliseerumise märke ning tarbijate kindlustunne on taastumas. Ka pangad on turule reageerinud ning muutnud laenutingimusi paindlikumaks, kinnitas Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Koit Semjonov tänasel eraisikute laenuturu teemalisel pressikohtumisel.

“Kolmandas kvartalis ei tõusnud makseraskustes klientide hulk enam kiiresti, sest jõustunud töölepinguseaduse järel töötus hüppeliselt ei kasvanud,” märkis Semjonov pressiesindaja teatel.

Seoses turu stabiliseerumisega ning eelpoolnimetatud positiivsete suundadega ühiskonnas vaatas ka Swedbank üle omafinantseeringu määrad. „Pakume oma klientidele taas soodsamaid laenutingimusi. Näiteks uuele või renoveeritud varale Tallinnas kehtib omafinantseeringu määr alates kümnest protsendist ning vanemale ning ka mujal Eestis asuvale varale kehtib määr alates 20 protsendist,“ loetles Koit Semjonov muutunud tingimusi.

„Tarbijate kindlustunde taastumisele on positiivselt mõjunud ka Euribori endiselt madal seis ja kinnisvara madalad hinnad,“ lisas ta.

Swedbanki eraisikute võlahalduse osakonna juhataja Raul Järve sõnul on panga tegevusel raskustes klientidega märkimisväärne positiivne mõju. „Hetkel näeme, et üle poolte klientidest, kes on jäänud hätta maksetega, on koostöös pangaga saanud abi ning nende seis on parem. Teise poolega käib aktiivne töö,“ märkis Järve.

Tema sõnul pakub pank täna makseraskuste leevendamiseks järjest pikaajalisemaid lahendusi. „Pool aastat tagasi oli tavaline kolmekuuline maksepuhkus, täna on tavaline maksepuhkus 4-6 kuud. Oleme siia lisanud ka paindlikumad maksegraafikud ja võla ajatamise võimalused. Üle poolte maksepuhkuse või muu lahendusega kaetud klientidest ei ole võlas neli kuud pärast kuumaksete taastamist,“ selgitas Järve.

Järve sõnul saavad kliendid, kes tulevad ennetavalt panka ning otsivad ka ise lahendusi, soodsamad tingimused. „Näiteks oleme nõus olnud enda nõuete edasilükkamisega teiste tekkinud võlgnevuste nagu näiteks kommunaalvõlgade tasumiseks esmajärjekorras,“ sõnas ta.

Swedbanki andmetel tehti selle aasta augustis Tallinnas 366 ja Eestis 882 korteriomandite ostu-müügi tehingut. Septembris olid samad näitajad Tallinnas 466 ja Eestis 1022. Oktoobrisse prognoosime Tallinnas ca 450-500 tehingut, Eestis ca 950-1000 tehingut.

Uusarenduste müük on viimastel aastatel näidanud väga head tulemust. Näiteks on Tallinnas ja Harjumaal viimasel kolmel aastal müüdud 1000 korterit aastas. 2009. aasta sügise seisuga on müügis ca 1700-1800 korterit.

Swedbank toetab ideed luua ühine laenuvõtjate andmebaas, kus oleks kirjas kõik need inimesed, kes on võtnud laenu pangast või ka sms-iga, teatavad TV3 uudised.