Swedbank: oluliselt kallinesid eluasemekulutused
Ootuspäraselt olid peamised tegurid kiire aastase hinnakasvu taga siiski eluaseme kulutused, mis Statistikaameti andmetel moodustasid ligikaudu 40% kogu hinnatõusust ning mis on aastatagusega võrreldes ligikaudu 11% kallimad, kirjutas Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut.
Eluasemekulutuste kasvu mõjutas eelkõige energiahinnakasv, aga ka eelmise aastaga võrreldes jahedam märts, mis tingis kõrgemad küttekulud. Teiste teguritena aastases hinnakasvus on märgitud ka toiduainete jätkuv hinnatõus ning kallinenud transpordikulutused.
Võrreldes eelneva kuuga kasvasid kiiresti eelkõige kulutused toidule, mis omakorda on seotud nii värske köögivilja kallinemise kui ka nn munadepaanikaga, ning kulutused transpordile, mille tingis kiiresti kasvanud bensiini hind (bensiin 95 kasvas eelmise aasta sama perioodiga 2,9%) ning oluliselt kallinenud lennukipiletid. Kuises võrdluses kasvasid enim ka tubakatoodete hinnad, mis Statistikaameti sõnul on seotud müügile saabunud uute partiidega, millele kehtivad uued aktsiisimäärad (hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist).
Kuna selle aasta algusest kallinesid nii kütte- kui elektrienergia ning gaas, siis madalama võrdlusbaasi tõttu mõjutavad need kulutused kogu tarbijahinnaindeksit esimese poolaasta jooksul. Aasta teisel poolel on võrdlusbaas mõnevõrra kõrgem ning seetõttu peaks aastane hinnakasv pidurduma.
Samas ootame ka toiduainete hindade tagasihoidlikumat kasvu (liha, piima ja mõnede teraviljade hinnad on maailmaturgudel aasta algusest näidanud langustrendi, mistõttu on alust uskuda, et hinnalangus jõuab hiljem ka Eesti tarbijahindadesse).
Jaanuaris prognoosisime selle aasta keskmiseks hinnakasvuks 3,2%, mis võib osutuda liialt optimistlikuks. Kiirem hinnakasv võib aga omakorda pärssida majapidamiste soovi kulutada – kasvanud sundkulutused sunnivad majapidamisi üha enam teadlikumalt kaupu ja teenuseid valima ning tihti on peamiseks ostuargumendiks soodne hind.
Nõudluse vähesus aga ei lase tarbijahindu liialt kiiresti kasvatada.
