Swedbank on valmis taas laenukorda leevendama
Suurima siinse panga Swedbanki Eesti-juht Priit Perens lausus, et kui praegu veidi aktiivsemaks muutunud kinnisvaraturg peaks uuesti näitama kiire langemise märke, võib pank kaaluda laenutingimuste soodsamaks muutmist. Eelkõige käib tema sõnul jutt nõutavast omafinantseeringu määrast. Praeguselt umbes 30% tasemelt võiks omafinantseering langeda taas 10–20%-ni. Tagasimaksmise nõuded ja intressimäärad jäävad igal juhul muutumatuks.
„Kinnisvara hinnad on langenud jämedalt 50%, ruutmeetrihinna suhe keskmisse palka on paigas ning eeldusel, et keskmine palk enam drastiliselt ei kuku, saab loogiliselt järeldada, et keskmine ruutmeetri hind on jõudnud põhja lähedale,” rääkis Perens. See aga tähendab, et kodulaenu tagatise väärtus edaspidi kardinaalselt ei lange ja seega on võimalik omafinantseeringu määra allapoole tuua. „Need on märgid turu stabiliseerumise kohta. Kui me räägime, et seis läheb paremaks, siis me tegelikult mõtleme seda, et enam ei lähe halvemaks,” rääkis Perens ja lisas, et uut buumi kindlasti ei tule. „Küsimus on nüüd selles, kas me tuleme põhjast välja kiiremini või aeglasemalt. Sellele ma vastata ei oska.”
Kodulaenuturg on Perensi sõnul küll endiselt madalseisus, ent võrreldes talvekuudega võetakse laenu umbes kaks korda rohkem. „Hetkel oleme müügimahtudega rahul ja ma arvan, et see tase on jätkusuutlik,” lausus Perens. Omafinantseeringu taseme langetamine aitaks kinnisvaraturgu kunstlikult elavdada ja just selles nähakse üht eelmise buumi tekkele kaasaaitajat. „Ma ei usu, et see samm tooks hetkel kaasa massilise tormijooksu, sest inimesed ikkagi ootavad veel,” välistas Perens buumi kiire kordumise võimaluse.
Samuti kinnitas Perens, et ehkki Swedbankis on laenutingimuste leevendamisest räägitud, siis kohe seda sammu ei astuta. „Olukorras, kus me ei tea, mis saab tööpuudusest, pole mitte kellelgi huvi turgu kunstlikult elavdada. Kolm-neli-kuus kuud tuleb veel jälgida, mis toimub,” ütles Perens. Siiski lisas ta, et taas on tekkinud krediidikõlblikke inimesi ja ka mõnede kinnisvaraarendajate hinnangu järgi on praeguste hindade püsimise puhul juba võimalik väikest kasumit teenida.
SEB ja Sampo äraootavad
Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur lausus, et ka tema hinnangul ei ole kinnisvaraturul enam langustendentsi ja pigem on astutud kukesamm ülespoole. Kaugeleulatuvaid järeldusi aga tema sõnul selle põhjal teha ei saa ja isegi aastataguste arvudega on praegusi mõttetu võrrelda. Sampo pank tema sõnul tingimuste leebemaks muutmisele mõelnud ei ole. „Pankade suhtes on tehtud õigustatud kriitikat, et laenu anti liiga kergelt.”
SEB juhatuse liige Riho Unt lausus, et enne laenutingimuste kohta järelduste tegemist tuleb ära oodata vähemalt kuue kuu pikkune stabiilsusperiood. „Täna läbi elatav surutis on andnud oma õppetunni kõigile, kes pole laenu võttes olnud piisavalt kaalutlev nii pikaajalise maksevõime kui ka ostetava vara väärtuse suhtes,” lisas ta.
Uue Maa juht: hinnalangus jätkub
•• Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse esimehe Jaanus Lauguse sõnul on turg küll stabiliseerumas, ent hinnalangus jätkub.
•• „Selle aasta esimene kvartal oli tõehetk, kui turg kukkus tõsiselt ära, teises kvartalis oli stabiilne, ent väga väike tõus,” rääkis Laugus. Kui eelmise aasta lõpus ja selle alguses oli Lauguse sõnul targem prognoosimise koha pealt suu kinni hoida, siis nüüd võib juba järeldusi teha. „Teises kvartalis langesid hinnad veel 5—10%, ent nüüd suvekuudel [langesid – toim.] võib-olla paar protsenti. Tõenäoliselt lähikuudel käib hinnapõhi ära.”
•• Magalarajoonides jääb suuremate korterite puhul tema arvates hinnapõhjaks umbes 6000— 7000 krooni ruutmeeter, väiksemate korterite ruutmeetrihind langeb 8000 kanti.
•• Laugus tõi esile, et kui Tallinnas on stabiliseerumist juba näha, siis Tartus ja väikelinnades veel mitte. „Seal on inimesed rohkem oma vara küljes kinni ja laenukoormus on väiksem, mistõttu nad ei taha ka hinda langetada,” selgitas ta.
