Swedbank: palkade reaalkasv kiireneb

Brutokuupalga nominaalkasv kiirenes möödunud aasta neljandas kvartalis ootuspäraselt 5,9%-ni, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks samuti 5,9%. Neljanda kvartali kuupalk tõusis 916 euroni ning aasta keskmine kuupalk 880 euroni.

Aeglustunud tarbijahinnakasvu mõjul kiirenes ka palga reaalkasv möödunud aasta viimases kvartalis 2,1% ja aasta keskmisena 1,9%-ni. Reaalpalk kasvas juba kuuendat kvartalit järjest, kommenteeris tänast statistikaameti brutopalga tõusu teadet Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tegevusalati oli palgakasv Mertsina sõnul väga erinev. "Möödunud aasta viimases kvartalis kasvas brutopalk kõige enam ehituses ja elektrienergia tegevusalal, kus palk kasvas 10% või isegi üle selle, kõige vähem aga finantssektoris ning haldus- ja abitegevustes, kus palgakasv jäi alla kolme protsendi," sõnas Mertina.

Möödunud aastal kasvas Mertina sõnul kuupalk kõige enam ehituses ning kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal, kokku üle 10%, kõige vähem aga veonduses ja laonduses, kus palgakasv jäi alla protsendi.

"Veonduse ja laonduse, finantssektori ning hariduse tegevusala töötajate reaalpalk langes ehk nende kuupalga nominaalkasv jäi THI kasvust väiksemaks. Ehituses, kus saastekvootide müügituluga rahastamine hakkab lõppema, väheneb tõenäoliselt nõudlus tööjõu järele ning surve palkadele," sõnas Mertsina.

Kõige kõrgem oli Mertsina sõnul möödunud aastal palk välismaa eraõiguslikes ettevõtetes, mille palk oli ligikaudu veerandi võrra suurem Eesti keskmisest. Kõige madalam palk oli kohalike omavalitsuste töötajatel, kelle palk oli Eesti keskmisest viiendiku võrra väiksem.

"Palkade erinevused maakonniti on üsna suured. Tallinna keskmine palk ületas Eesti keskmist ligikaudu 15% võrra.

Kõige madalam oli palk aga Viljandi-, Võru- ja Jõgevamaal, mille palk ulatus vaevalt kolmveerandini Eesti keskmisest. Kõige kiirem oli palga nominaalkasv Hiiu- ja Lääne-Viru- ja Läänemaal, kus palk kasvas üle 10%, kuid Jõgevamaal palk isegi vähenes. Palga reaalkasvu ei suudetud saavutada veel Viljandi-, Võru- ja Raplamaal," sõnas Mertsina.

Käesolevaks aastaks ootame tööhõive kasvu aeglustumist, möödunud aastal kasvas tööhõive 2,6%.

"Kui majandusaktiivsus aasta teisel poolel peaks kiirenema, võib see kahaneva tööjõupakkumise, eriti aga kvalifitseeritud tööjõu puuduse tõttu tekitada palgasurveid. Samas võib eeldada, et ettevõtted ei suurenda oma tööjõukulusid oluliselt üle tootlikkuse kasvu, mis võib halvendada nende konkurentsivõimet," ütles Mertsina.

Käesoleval aastal jääb palga nominaalkasv samasse suurusjärku eelmise aasta palgakasvuga. Küll aga kiireneb Mertsina arvates koos tarbijahindade kasvu aeglustumisega palkade reaalkasv.