Swedbank: probleemsete laenude arv väheneb
III kvartal ei toonud Eesti majanduses võrreldes II kvartaliga olulisi muudatusi ning selle perioodi märksõnaks võib pidada stabiilsust. Enamik valdkondi püsis aasta esimeses pooles saavutatud tasemel, vähehaaval jätkus tööstustoodangu ja ekspordi kasv ning registreeritud tööotsijate arvu vähenemine. Majanduselu ilmestasid jätkuvalt nii pankade kui ka ettevõtete aktiivsed ettevalmistused eurole üleminekuks 1. jaanuaril 2011.
Majanduse stabiliseerumine kajastus otseselt ka panga tulemustes, kuna panga potentsiaalsete laenukahjumite reserv vähenes. „Seda võib piltlikult nimetada töörahu kvartaliks – ilma suuremate üllatusteta. Vähemalt selleks kvartaliks taastus suurel määral panga tavapärane rahulik tegevus, mida viimati nägime enne kriisi puhkemist,” rääkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.
III kvartali majandustulemus on võrreldav kriisieelse perioodiga. Probleemsete laenude maht langes ja ettevõtete laenuportfelli kvaliteet on hakanud paranema. Taas on märgata nii era- kui ka ettevõtetest klientide ettevaatlikku huvi kasvu laenuvõtmise vastu. Siiski on uute laenude võtmine võrreldes laenude tagasimaksmisega vähem aktiivne. “Kliendid kaaluvad laenuvõtmise väga hoolikalt läbi, mis on igati mõistlik,” märkis Perens.
Lühikokkuvõte tulemustest
Eesti üksuse tegevuskasum enne provisjone oli III kvartalis 718 miljonit krooni (kahanemine võrreldes eelmise kvartaliga 2%) ja kvartali tulemuseks kujunes kasum 662 miljonit krooni (kolme kvartali kokkuvõttes kasum 498 miljonit krooni). Kõige olulisemat mõju kvartali tulemusele avaldas väiksema reservi moodustamine võimalike laenukahjumite katteks.
Eesti üksus suutis säilitada aasta esimel poolel saavutatud tulu-kulu suhet 0,36, mis on üks parimaid tasemeid läbi aegade.
Mahud
Laenuportfelli vähenemine 2% võrra tuli peamiselt uute laenude võtmise jätkuvalt madalast tasemest. Siiski oli III kvartalis laenuturul märgata suuremat aktiivsust kui aasta alguses – see annab märku nii ettevõtete kui ka üksikisikute kindlustunde taastuma hakkamisest. Swedbanki turuosa laenuturul püsis kvartali lõpus 43% juures.
Hoiused vähenesid võrreldes möödunud kvartaliga 3% võrra (võrreldaval baasil), millega Swedbanki hoiuste turuosaks jäi 46%.
Tulud
Tulud olid III kvartalis 1,12 miljardit krooni, kahanedes kvartaliga 2%. Tulude vähenemine tuli peamiselt finantstulu arvelt, mis oli seotud Private Debt Fund´i allahindlusega ligi 64 miljoni krooni ulatuses.
Puhas intressitulu moodustas 738 miljonit krooni. Positiivset mõju avaldas euro ja krooni intressimäärade ühtlustumine, kuid teiselt poolt mõjutas tulemust vähene laenuaktiivsus.
Laenukvaliteet
Probleemsed laenud vähenesid septembri lõpu seisuga 8,8 miljardit kroonini võrreldes 9,4 miljardi krooniga 30. juunil 2010. Laenukahjumite reserv oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 5,5 miljardit krooni. Probleemsete laenude kahanemine just ettevõtete poolel peegeldab märke majandusolukorra stabiliseerumise kohta ning selles kvartalis vähenesid juba ka võimalike laenukahjumite katteks tehtavad reservid. Eraisikute laenuportfelli puhul avaldab endiselt mõju töötuse kõrge tase ning seetõttu võtab positiivse pöörde saabumine rohkem aega.
