Swedbank prognoosib sel aastal langusele vaatamata majanduskasvu

 (2)
Swedbank prognoosib sel aastal langusele vaatamata majanduskasvu
Foto: Swedbank

Täna avaldatud SKP 1,9% langus oli alla meie ootuste. Kuigi meie hinnangul oli majandus käesoleva aasta esimesel kvartalil peamiselt ekspordi vähenemise ja väliskaubanduspuudujäägi suurenemise tõttu kerges languses, oli SKP selline vähenemine halb üllatus. Samas ootame selleks aastaks siiski 1,8.protsendilist majanduskasvu, ütles Swedbanki majandusanalüütik Tõnu Mertsina.

"Samas on tegemist kiirhinnanguga ning täpsustatud SKP võib veidi muutuda. Viimati vähenes SKP aastases võrdluses 4 aastat tagasi, kui me väljusime 2009. aasta tugevast majanduslangusest.

Kvartali võrdluses vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1,2% võrra. Aastases võrdluses aga 1,5% võrra, mis näitab seda, et statistikaamet on eelmise aasta esimese kvartali sesoonselt korrigeeritud majanduskasvu tublisti suuremaks parandanud," ütles Mertsina.

Analüütiku sõnul vähendas SKP-d kõige enam väliskaubanduspuudujäägi suurenemine võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Kaupade eksport vähenes 1,8%, kuid import kasvas 1,2%. Lisaks nõrgale välisnõudlusele vähendas eksporti möödunud aasta jaanuaris ühekordne suurtehing laevadega, mis tõstis aastataguse võrdlusbaasi kõrgemale. Kuigi tehing laevadega toimus ka impordi poolel, oli ekspordi kasv oluliselt suurem ning seetõttu väliskaubanduspuudujääk käesoleva aasta esimesel kvartalil suurenes. Ilma möödunud aasta laevade tehinguta, oleks käesoleva aasta esimese kvartali majanduslangus olnud vaid marginaalne.

"Tegevusaladest olid esialgsel hinnangul suurima negatiivse mõjuga SKP-le transpordi- ja energeetikasektori lisandväärtuse vähenemine. Transpordisektori languse taga on peamiselt transiidi vähenemisest tingitud transpordi- ja laondusteenuse vähenemine. Möödunud aastal tõmbas majanduskasvu allapoole kõige enam just languses transpordisektor. Meie hinnangul panustab transpordisektor negatiivselt majanduskasvu ka sel aastal. Energeetikasektori lisandväärtust on vähendanud soojematest ilmadest tingitud väiksem energiatarbimine ja selle tootmine ning samuti Eestis toodetud elektrienergia asendamine imporditud elektrienergiaga. Estlink2 on suurendanud odavama hinnaga Soome elektrienergia importi Eestisse. Samuti vähenes ehituse lisandväärtus. Ehitus sõltub oluliselt riigitellimustest ning välisrahastamisest, mille paranemist me lähiajal ei oota. Seetõttu jääb ehitussektori panus majanduskasvu veel lähiajal nõrgaks. Töötleva tööstuse kasv esialgsel hinnangul aeglustus. Töötleva tööstuse kasvu pidurdab nõrga välisnõudluse tõttu müügi vähenemine välisturgudele," ütles Mertsina.

Ta lisas, et sisemajanduse nõudlus oli esimesel kvartalil tugev. "Meie hinnangul jätkus esimesel kvartalil kiire reaalpalga kasv, mis hoidis eratarbimise tugevana, mis omakorda toetas jaekaubanduse kasvu. Ettevõtete investeeringute kasvu panustavad ilmselt vaid vähesed tegevusalad ning see ei ole piisavalt laiapõhjaline. Möödunud aasta madalama võrdlusbaasi pealt kasvasid investeeringud  selle aasta esimesel kvartalil esialgsel hinnangul mõõdukalt."

"Nõrk välisnõudlus ei toeta ekspordi kasvu olulist paranemist tõenäoliselt ka veel teisel kvartalil. Möödunud aasta kõrgema võrdlusbaasi negatiivne mõju majanduskasvule aga kaob, mis peaks majanduse langusest välja tooma. Meie suurematest kaubanduspartneritest jääb Venemaa ja Läti sisemajanduse nõudlus sel aastal nõrgemaks kui möödunud aastal. Kuigi Soome majandus peaks aasta lõpuks langusest väljuma, jääb ka meie põhjanaabrite sisenõudlus veel nõrgaks. Välisnõudlus kokku näitab aga paranemist, mis peaks suurendama ka ettevõtete ekspordivõimalusi. Meie prognoosi järgi kasvab sel aastal eksport eelmise aastaga samas tempos (ca 2%) ning majanduskasv peaks tasapisi paranema. Selleks aastaks ootame 1,8% majanduskasvu," ütles Mertsina lõpetuseks.