„Eestil läks 2011. aastal väga hästi. 7,6 protsendiline majanduskasv oli üllatav, kuid positiivne. Oleks kasv olnud enam kui kaheksa protsenti, oleksime hakanud nägema juba uut buumi. Käessoleva aasta kasv on palju tagasihoidlikum kuid selle võrra tasakaalukam,“ nentis Paabut majandusülevaate tutvustamisel.

2011. aastal toimus kiire ekspordi kasv, mis tõi kaasa investeeringud ja töökohtade loomised. Lisaks kasvas ka sisenõudlus, nii investeeringute kui eratarbimise näol.

„2011. aastal küll eratarbimine näitas pisukest, 4,2 protsendilist kasvu, kuid see tuli säästudelt, mitte uutelt laenudelt. Laias laastus võeti laene vähem ja ka tarbiti vähem. Samas on see hea uudis, sest inimesed on tasakaalukamad ning vaatavad selgemalt oma rahakotti, ega ela laenude kukil,“ sõnas Paabut.

Kui kriisi põhjas oli riigi SKP langenud buumitipuga võrreldes 19,7 protsenti, siis 2011. aasta lõpuks oli SKP kriisipõhjast tõusnud 13,1 protsenti tagasi. Palju paremini on läinud ekspordil ja impordil. Kui kriisipõhja eksport oli tipuekspordiga võrreldes langenud 22,4 protsenti, siis 2011. aasta lõpuks oli eksport kasvanud 57,6 protsenti.

„Seda kasvu vedas tugevalt elektroonikasektor ning teenusteekspordist transport,“ mainis Paabut.

2012. aastaks näeb Swedbank Eestile ekspordipõhist kasvu, millele assisteerib kasvav sisenõudlus. Lisaks hakkab meid mõjutama euroala riikide majanduse jahtumine. Swedbank prognoosib eurotsoonile 2012. aastaks 0,5 protsendilist majanduslangust.

Numbriliselt pakub Swedbank selle aasta, 2012. aasta, tarbijahindade kasvuks 3,8 protsenti, töötuse märaks 10,5 protsenti, brutopalga reaalkasvuks 0,5 protsenti, välisvõlaks 91,4 protsenti SKPst ja valitsussektori võlatasemeks aasta lõpus 7,7 protsenti.