Laenurahaga jõuluostude finantseerimist kinnitab ka viimase viie aasta krediitkaartide kasutamise statistika - detsembrikuudel tõusis käive poodides võrreldes novembriga keskmiselt 20%, kirjutas Sägi panga teates.

Kui näiteks möödunud aasta novembris tasuti krediitkaardiga ostude eest Eestis 27,2 miljoni euro ulatuses, siis detsembris oli summa kasvanud 32,8 miljoni euroni.

Tehingute arv jäi seejuures suhteliselt stabiilseks, kasvades vaid 8%. Tänavu oktoobrikuu 31,7 miljonieurone krediitkaardikäive annab aga alust eeldada, et detsembri kasv küünib viimase viie aasta rekordtasemele.

Hiljutisest teabekeskuse tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et iga kaheksas Eesti elanik on ostude sooritamisel krediitkaarti kasutanud. Seejuures on kasutajate hulgas rohkem naisi kui mehi - 60% krediitkaardiga ostjatest on õrnema soo esindajad.

Enamik krediidi kasutajatest, ligikaudu 37% teenib kuus üle 1100 euro ja elab pigem linnas, kui maal kõigest 28%. Eesti Panga viimastel andmetel oli elanikel Eestis kokku 1 789 517 pangakaarti, millest krediitkaardid moodustasid 20%.

Krediitkaardi kasutamise kõrval varitseb jõulukingituste ostjaid ka kiirlaenulõks - kui raha on kiirelt ja kohe tarvis, unustatakse sageli ära kõrge krediidikulukuse määr ning intressid.

"Kuigi krediitkaartide arv on võrreldes 2008. aasta kõrgtasemega märkimisväärselt, ehk viiendiku võrra vähenenud, on samal ajal kasvanud kiirlaenude populaarsus, mis ei ole kindlasti mõistlik lahendus jõuluostude tegemisel," rõhutas Anne Sägi.

"Seda enam, et kiirlaenufirmade küsitavad intressid võivad küündida aastas lausa mitmesaja protsendini. Kuigi nii mõnigi ahvatleb esialgu intressivaba perioodiga, võib näiteks odavam 300 eurone kodukino süsteem minna aastase tagasimakseperioodi juures maksma üle 500 euro."

Sägi sõnul tasuks jõuluperioodi pikemalt ette planeerida, vältimaks paanilist ostustressi.

"Kingituste soetamiseks pole kunagi liiga vara - kui tegemist on hea ja kvaliteetse kaubaga, võib see olla hooaja väliselt vägagi soodsa hinnaga, nii et kingikotti tasub juba varakult täitma hakata." Sägi sõnul tuleks ka pühade ajal kinni pidada eesmärkidest ja kindlast eelarvest.

"Kui on teada, mida pereliikmetele kinkida, saab selle summaga varakult arvestada ning suuremas peres võiks ka kokku leppida, kes kellele kingituse teeb. Lisaks võiks kokku leppida ka kindla summa, mille väärtuses üksteisele kingitusi tehakse ja mis kõigile võimalustekohane on," rääkis Sägi.

Eelarves aitavad püsida ka kingitused, millel pole rahalist väärtust, kuid mis siiski on hinnalised.

"Kõige väärtuslikum vara on ju aeg – kui pühendame selle teisele inimesele, oleme teinud kingituse nii talle kui iseeendale. Miks mitte kinkida näiteks lubaduse kupong - laps lubab pesta igal pühapäeval nõusid, vanaema hoida lapselast jne. Hindamatud on ka kingitused, mis ise valmistatud - näiteks kodune moos, kommikarp või kootud sokipaar. Päris kindlasti tuleks leida aega oma lähedastega koosistumiseks."