Tulemuse paranemine oli tingitud laenukahjude eraldiste vähenemisest (8,8 miljonit eurot esimeses kvartalis), teatas pank.

Nii majanduskeskkonda tervikuna, kui panga majandustulemusi mõjutas esimeses kvartalis kõige rohkem euro baasintressimäärade langemine. „Laenuvõtja seisukohast on madala intressitasemega keskkond hea, kuna see toetab meie majandust, kuid see pole meeldiv hoiustajatele ning mõjus negatiivselt panga kvartalitulemusele,“ sõnas Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.

Käesoleval aastal ei ole panga analüütikute prognooside kohaselt oodata olulist tõusu ei lühiajaliste ega pikaajaliste intressimäärade puhul, kuid aasta-paari jooksul peaksid pikaajalised intressimäärad taas kasvama hakkama.

Kui eelmisel aastal vedas Eesti majanduskasvu eksport, siis praegu on kandvaks pooleks meie sisetarbimine. Sisetarbimise kasvu mõjutavad omakorda nii suurenenud kinnisvaratehingute arv kui ettevõtjate kasvanud aktiivsus. „Samas on hea teada, et kasvu baas on küllaltki tugev ja isegi juhul kui ekspordimahud peaksid kuni 20% langema, ei oleks meie hinnangul sellel tööhõivele ega palgatasemetele olulist mõju,“ sõnas Perens.

Swedbanki töötajate arv Eestis vähenes esimeses kvartalis peamiselt personali loomuliku liikumise tõttu 56 inimese ( 4 %) võrra, uusi töötajaid värbas pank sel perioodil vähem.

Laenuportfelli maht kahanes 6 protsenti võrreldes 31.märtsiga aasta tagasi ning 1 protsenti eelmise kvartaliga võrreldes. Vähenemine toimus peamiselt ettevõtluslaenude portfellis, samas kasvas ka uute laenude võtmise aktiivsus sel perioodil kõige rohkem selles segmendis.

Laenuportfelli vähenemine lähiajal pidurdub. Panga hinnangul katab ettevõtete laenude ja liisingute uusmüük ära amortisatsiooni, sama trend on ka eraisikute liisingu ja tarbimislaenude portfellis. Swedbanki väljastatud laenude turuosa oli 40,4 protsenti 29. veebruari seisuga 2012 (40,3 protsenti 31.detsembril 2011).

Deposiitide maht suurenes kaheksa protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kuid vähenes aasta lõpuga võrreldes 1,8 protsenti. Kahanemise peamiseks põhjuseks oli ettevõtete hoiuste vähenemine. Kogu aasta baasil on suund kasvav siiski nii era- kui ettevõtlussektoris. Swedbanki deposiitide turuosa oli veebruari lõpu seisuga 45,2 protsenti (46,2 protsenti 2011. aasta lõpus). Laenude ja hoiuste suhtarv oli 118 protsenti (117% 2011. aasta lõpus).

2012. aasta esimeses kvartalis vähenes laenukahjumite eraldiste maht 8,8 miljonit eurot, aasta varem vähenes eraldiste maht 1,0 miljonit eurot. Laenukvaliteedi paranemine toimus nii ettevõtlus- kui eralaenude portfellis. Esimeses kvartalis jätkus probleemsete laenude mahu kahanemine, olles kvartali lõpus 379 miljonit eurot (504 miljonit eurot 31.märtsil 2011).

Probleemsete laenude vähenemine on seotud peamiselt reitingute paranemisega, uue müügi parema kvaliteediga ning mittetöötavate laenude mahakandmisega.

Kogutulu vähenes neli protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, seda peamiselt puhta intressitulu kahanemise arvel. Puhas intressitulu vähenes 9 protsenti võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. Vähenemist põhjustasid nii turu baasintressimäärade langus kui laenuportfelli jätkuv amortisatsioon, mis ületas deposiitide mahust tuleneva positiivse mõju.

Puhas teenustasutulu kahanes võrdluses 2011. aasta sama perioodiga 4 protsenti. Langus tulenes peamiselt väiksematest kaardi- ning väärtpaberituludest.

Kulud vähenesid aasta lõikes kümme protsenti, olles mõjutatud peamiselt IT ja muude kulude vähenemisest. Töötajate arv oli esimeses kvartalis 1476 inimest.

Perioodi tulu-kulu suhe oli 0,38 (0,41). Kuluefektiivsuse jälgimine jääb aeglasema majanduskasvu tingimustes prioriteediks ka edaspidi.