"Piltlikult saab üldise majandusolukorra kohta öelda, et see on tasakaalustunud ja oleme ree peal tagasi. Regi ise on aga teistsugune kui enne kriisi," ütles Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens. Ta märkis, et raskete aegade läbimine on muutnud panga väga efektiivselt tegutsevaks organisatsiooniks ja kulud on vähenenud, mistõttu kulu-tulu suhe on aegade madalaim.

Eesti üksuse tegevuskasum enne laenukahjumeid tõusis 2010. aastaga 12 protsenti ehk 187 miljoni euroni.

Võrreldes 2009. aastaga jäi klientide hoiuste maht IV kvartalis samale tasemele ja laenuportfell vähenes 8 protsenti. Vaatamata uute laenude võtmise mõõdukale kasvule 2010. aasta teises pooles, toimus aastaga üldine laenukoormuse vähenemine kõigis Balti riikides. 2011. aastal on oodata klientide huvi tõusu laenuvõtmise vastu.

2010. aastal arvestas pank laenukahjumite katteks 103,7 miljonit eurot, mis on 58 protsenti vähem kui 2009. aastal, kui provisjonideks eraldati 245 miljonit eurot.

Probleemsed laenud (impaired loans) olid 31. detsembri 2010 seisuga 526 miljonit eurot, mis on samal tasemel kui 31. detsembril 2009.

2010. aastal suurenes puhas intressitulu võrreldes aastataguse ajaga võrreldaval baasil 11 protsenti.

Teenustasutulu kasvas 2010. aastal võrreldaval baasil 1 protsendipunkti võrra (alates 2010. aastast kajastatakse kindlustusega seotud teenustasukulu kulude all). Tulude baasi toetas ka ühekordne tulu 4,6 miljonit eurot, mille pank sai MasterCardi aktsiate müügist.

Eesti üksuse tulu-kulu suhe oli 2010. aastal 0,37 (0,40 aastal 2009).