Swedbank tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi 6,7 protsendile
Tänavu kevadel prognoosis Swedbank Eesti selle ja järgmise aasta majanduskasvuks 4,5 protsenti, vahendab BNS.
Järgmisel kahel aastal ootab pank värske ülevaate põhjal Eesti majanduskasvu aeglustumist – ühelt poolt mõjutab aeglustumist väga kiire areng sel aastal ehk võrdlusbaasi muutus ja teisalt maailmamajanduse kesisem areng. Värske prognoosi jägi ulatub Eesti majanduskasv tuleval aastal 4,2 ja ületuleval aastal 4,0 protsendini.
Kui seni on olnud kasvu peamiseks panustajaks eksport, siis edispidi kasvab investeeringute ja eratarbimise osa. Eksport on Swedbanki analüütiku Annika Paabuti sõnul muutunud varasemast laiapõhjalisemaks. Kui varem panustasid kasvu valdavalt masinad ja seadmed, märgatavas osas näiteks Ericssoni tehas Tallinnas, siis praegu on hoogu saamas näiteks puidu-, metalli- ja toiduainetööstuse eksport, rääkis Paabut ajakirjanikele.
Tarbijate kindlustunne on sel aastal oluliselt paranenud ja vähenema on hakanud hinnatõusuootused. Siiski ootab Swedbank selle aasta hinnakasvuks Eestis 4,8 protsenti. Kahel järgneval aastal alaneb hinnakasv kahe kuni kolme protsendi tasemele.
Swedbank ootas juba juulis aastase hinnatõusu selget aeglustumist, kuid seda ei juhtunud. Paabuti sõnul on võimalik, et selle taga on muuhulgas müügimarginaalide tõus kaubanduses. Tema sõnul on kauplustes näha trendi, et kaovad numbriga kaks või kolm lõppevad hinnad ehk näiteks varem 33 senti maksnud toote hind ümardatakse 35 sendile.
Maailmamajanduse arengud on panga hinnangul olnud viimasel ajal oodatust mõnevõrra kehvemad. Maailmamajanduse arengu prognoosimine on Paabuti sõnul suure määramatuse tõttu väga keeruline. Edasises arengus on väga suure kaaluga poliitilised otsused. Oma praeguse põhistsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks nimetas Paabut 60 protsenti. 30-protsendilise tõenäosusega on tegelikud arengud kehevemad ja 10-protsendilise tõenäosusega paremad.
Euroopas jääb majanduskasv Swedbanki hinnangul lähiajal tagasihoidlikuks, USA-s on olukord paaril järgneval aastal mõnevõrra parem. Paljud riigid peavad tegama ebapopolaarseid otsuseid ehk kärpima kulusid ja tõstma makse.
Swedbanki prognoosi põhistsenaariumi järgi suudab eurotsoon lagunemist vältida, kuid riskistsenaariumis on sellise võimalusega Paabuti sõnul arvestatud. Tema sõnul pole välistatud eurotsooni lagunemise pehme variant, et näiteks mõnes riigis hakkavad igapäevaelus reaalse maksevahendina euro kõrval käibel olema valitsuse poolt emiteeritud võlakirjad.
Eesti olulised välispartnerid on Põhjamaad ja neil läheb ülejäänud Euroopaga võrreldes paremini. Pole probleeme riigivõla ega eelarve tasakaaluga, rääkis analüütik.
Nii toidu- kui naftahindade osas ootab Swedbank järgmisel aastal selle aasta keskmisega võrreldes langust.
