Global Trade Alerti andmetel rakendab USA juba praegu maailmas kõige enam kaubandust piiravaid abinõusid.

EL toodab kümnendiku maailma terasetoodangust, Hiina poole, kuid USA vaid 5%. Möödunud aastal läks ligikaudu 15% EL teraseekspordist USA-sse, olles pärast Türgit sihtriigina teisel kohal. EL-s mõjutavad terasetariifid enim Saksamaad.

Kui vaadata Eestit, siis meil toodetud terase- ja alumiiniumtooted moodustavad vaid 6% kaupade koguekspordist ning nende mõju SKP-le jääb esialgsete arvestuste järgi alla 1%. Kui eeldada veelgi mustemat, kuid üldse mitte ebareaalset stsenaariumi, et USA kehtestab kõrgemad tollimaksud ka sõidukitele, siis see võib halvemal juhul mõjutada Eesti kaupade eksporti täiendavalt veel ligikaudu 2%. Seega oleks kaupade ekspordile mõju kokku veidi alla 8% ning selle otsene mõju ei tohiks ikkagi ületada 1% SKP-st, kaudne mõju oleks mõnevõrra suurem.

Samas ei saa Eestit kui väga avatud majandusega riiki, vaadata eraldi tariifide mõjudest meie kaubanduspartneritele ja tegelikult maailmale tervikuna. Näiteks meie kaupade ekspordist suunatakse EL riikidesse 70% ning koos teenustega isegi 74%. Eesti terase- ja alumiiniumtoodete ekspordist läheb EL-i 83%, kuid USA-sse vaid 0,7%. USA-sse suunatud terase- ja alumiiniumtoodete eksport moodustab meie kaupade koguekspordist marginaalse osa.

Maailmas valitseb teatavasti terase- ja alumiiniumi ületootmine, mille peamiseks põhjustajaks on Hiina. Euroopa terasetööstuse jaoks muutub lisaks tariifidele probleemiks tõenäoliselt veel see, et suur osa varem USA-sse suunatud terase- ja alumiiniumtoodetest hakkab uusi turge otsima, sealhulgas ka Euroopas. Ühest küljest võiks arvata, et täiendavate terase ja alumiiniumi koguste lisandumine võivad nende kaupade hindu Euroopas alandada, samas on aga terasetoodete hinnad näiteks Brasiilias, Indias ja Jaapanis (mis moodustavad olulise osa USA teraseimpordist) kõrgemad kui Euroopas. Kuna EL on terasetoodete netoimportija, halveneks sellises olukorras pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatus veelgi.

Lisaks on tööstusmetallide hinnad on maailmas aastaga tõusnud veerandi võrra, sealhulgas alumiiniumtoodete hinnad 19%, mis teeb ettevõtete jaoks olukorra praegu veelgi keerulisemaks. Kuigi Euroopa ettevõtted arvestavad hinnamuutustega ja kohandavad oma tootmisprotsesse sellele vastavalt – osa saavad teha seda paremini, osal on see kindlasti raskem – on täiendavaks ja võib-olla et isegi suuremaks probleemiks ebakindluse kasv.

See, kui tõsised tagajärjed kaubandussõjal ehk riikide vahel protektsionistlike abinõude kehtestamisel on, sõltub sellest, kui suuri kaubandus- ja tootmismahtusid need lõppkokkuvõttes mõjutavad ning sellest, kui kaua tariifid kehtivad.