Swedbank: Venemaa tugevneb, Rootsi kipub kiduma

Arvestades maailma majanduskasvu aeglustumist, võib juulikuu kaubaekspordi kasvu - 12% võrreldes eelmise aasta juuliga - päris korralikuks pidada. Täna on Euroopas, aga ka maailmas vähe neid riike, kus ekspordimahud sellise tempoga kasvavad, kirjutab Swedbanki Balti investeerimiskeskuse osakonna juhataja Kristjan Tamla.

Venemaa osakaalu tõus ei ole iseenesest üllatav, sest Venemaa majanduskonjunktuur on siiani püsinud oluliselt tugevamana kui arenenud Euroopa riikides.

Viimati oli Venemaa osa Eesti kaubaekspordis nii kõrge 1990-ndate aastate keskel. Sageli on Venemaa suunalist suurt ekspordimahtu peetud nii poliitilistel aga ka majanduslikel (näiteks Venemaa finantskriis 1998.a) põhjustel täiendavate riskide allikaks.

Tänases maailma majanduse olukorras võib eksporti Venemaale mõnes mõttes aga vaadelda hoopis kui teatud mõttes riskide hajutamist – seda eelkõige euroala finantskriisiga seotud riskide aspektist lähtuvalt.

Meie ekspordi struktuur Rootsi ja teistesse Skandinaavia riikidesse on oluliselt kaldu vahetarbimise toodete poole - tooted, millest nende riikide tööstused midagi edasi valmistavad. Skandinaavia lõpptarbijale mõeldud kaupu ekspordib Eesti täna suhteliselt vähem.

Seetõttu tuleb Rootsi puhul vaadata pigem seda, kuidas käitub Rootsi tööstus ja eksportiv sektor ning vähem seda, kuidas käitub Rootsi tarbija. Augusti kindlustunde numbrid viitavad täna pigem nõrgenevale olukorrale Rootsi tööstuses – tööstussektori ostujuhtide indeks langes madalaimale tasemele alates 2009.a keskpaigast.

Eelolevatel kuudel ootame, et kaupade impordi kasv jääb ekspordi kasvust kõrgemaks, sest Eesti majanduskasv on järjest jõulisemalt tuginemas sisenõudlusele.