Swedbanki analüütik: hõive kasv jätkus ka teises kvartalis
Statistikaameti andmetel jätkusid soodsad arengud tööturul ka teises kvartalis – töötute arv kahanes 71 tuhande inimeseni ning töötuse määr 10,2%-ni. Hõivatuid oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 3,6% enam ning enim kasvas vanemaealiste hõive - üle 50 eluaasta.
Noorte hõive seevastu pisut kahanes. Tegevusalade lõikes on samas hõive suurimate hõivatute arvuga harudes kasvanud tagasihoidlikult või sootuks kahanenud: näiteks kasvas hõive ehitussektoris aastases võrdluses tagasihoidlikud 1,5% ja veonduses ja laonduses 4,7% ning kahanes töötlevas tööstuses 1,6% ning jae- ja hulgikaubanduses 6%, kirjutas Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut.
Enim panustasid hõive kasvu tagasihoidlikuma hõivatute osakaaluga tegevusalad nagu haridus ning haldus- ja abitegevused, kus hõive kasvas aastatagusega võrreldes vastavalt 10% ja 32,2%.
Ka kasvas hõive avalikus sektoris, panustades koguhõive kasvu 0,8%-ga. Tööhõive kasvu võis täheldada lisaks veel põllumajandussektoris, kus ilmselt on tegemist hooajaliste lepingutega.
Vanusegruppide lõikes kasvas hõive, nagu öeldud, enim vanemaealiste vanusegrupis (50-74) – hõivatuid oli aastatagusega võrreldes 6,2% enam ning seejuures kasvas vanemaealiste naiste hõive 6,8%.
Noorte hõive vähenemist mõjutas aga peamiselt noorte meeste hõive kahanemine – 15 kuni 24 aastaste meeste hõive langes eelmise aasta sama perioodiga 9,6%. Naiste hõive samas vanusegrupis siiski kasvas 1,9%.
Noorte meeste hõive kahanemine võib olla seotud ühelt poolt kahaneva hõivega töötlevas tööstuses, mis on omakorda mõjutatud kahanevast välisnõudlusest, ent teisalt võib hõive kahanemine olla seotud ka sesoonsete teguritega, mis tähendab, et noorte meeste töölepingud võisid olla ajaliselt piiratud ning ettevõtete puhkuseperioodiks olid lepingud lihtsalt lõppenud.
Statistikaameti andmed kirjeldavad kaude ka tööjõu liikumist – juba teist kvartalit järjest on tööealine elanikkond vähenenud Lõuna- ja Kirde-Eestis ning tublisti kasvanud Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis. See võib aga tähendada, et sisemaine mobiilsus on kasvamas. Keskmisest madalam töötusemäär ongi just Põhja- ja Kesk-Eestis, kus töötuse määr on vastavalt 8,5% ja 9%.
Samas tasub rõhutada, et vaatamata hõive jätkuvalt kiirele kasvule on töötuse määra kahanemist pidurdanud endiselt kasvav aktiivsus – teises kvartalis ulatus aktiivsuse määr (hõivatud või tööd otsivate inimeste osakaal kogu vastavaealises rahvastikus) juba 67,9%-ni, mis on alates 1990ndate lõpust üks kõrgeimaid näitajaid – vaid eelmise aasta kolmandas kvartalis oli aktiivsuse määr kõrgem ulatudes 68,4%-ni.
Aktiivsuse määra võib ühelt poolt mõjutada rahvastiku vanuseline struktuur – tööturule on sisenenud nn beebibuumi põlvkond ning ka sündimuskäitumine on märkimisväärselt muutunud viimase 20 aasta jooksul. Seda kinnitab samuti mitteaktiivse elanikkonna kahanemine – võrreldes 2000. aasta teise kvartaliga on käesoleva aasta teises kvartalis mitteaktiivseid ligikaudu 60 tuhat inimest vähem.
Töötute arv teises kvartalis kahanes märkimisväärselt – kui esimeses kvartalis, osaliselt sesoonsusest tingitult, töötute arv ulatus 79,6 tuhande inimeseni, siis teises kvartalis oli töötuid 71 tuhat inimest. Tublisti on kahanenud väga pika-ajaliselt töötute arv, töötuse periood on pikem kui 24 kuud – ligi 18% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Aasta ja enam tööd otsinud inimeste osakaal kogu töötute arvus on aga endiselt kõrge, ulatudes üle 50%. Kolmandik töötutest on tööd otsinud vähem kui 6 kuud ning 6-12 kuud on tööd otsinud pea 15% töötutest. Enam kui pooled töötutest on mehed – meeste töötuse määr on 11,6% ning naiste oma vaid 8,8%. Viimane viitab tõenäoliselt jätkuvatele struktuursetele muutustele majanduses – üha enam luuakse töökohti teenindussektoris ning vähem tööstuses.
Sellel aastal hõive kasv jätkub, kuid tagasihoidlikumalt kui eelmisel aastal. Järgmisel aastal aga kahandab kasvav kvalifitseeritud tööjõu nappus hõive kasvu peaaegu nullini. Töötuse määra kahanemine sel aastal jätkub ning seda toetab nii kasvanud majandusaktiivsus ning kasvav hõive. Hõive kasvu ootame eelkõige teenindussektoris, millele viitavad ka kasvanud töökohtade loomise ootused vastavas sektoris.
