Languse tingis peamiselt väiksem puhas intressitulu, aga ka laenukahjude eraldiste vähenemine aastatagusega võrreldes, teatas Swedbank.

„Äriklientide laenuportfell esimeses kvartalis mõnevõrra kasvas. Samuti paranes tulenevalt riskisuse ja halbade laenude osakaalu vähenemisest jätkuvalt meie krediidikvaliteet.

Paraku mõjutasid meid siiski kogu esimese kvartali jooksul ka rekordmadalad intressimäärad. Et panganduse jaoks muutlikus keskkonnas klientide ootustele vastata, peame jätkuvalt efektiivistama nii oma organisatsiooni struktuuri kui tööprotsesse,“ märkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.

Esimese kvartali laenuportfell kasvas aastaga kolm protsenti 155 miljoni euroni ja võrreldes möödunud aasta neljanda kvartaliga pool protsenti.

Kasv tulenes peamiselt ettevõtlussektorist. Kodumajapidamiste uute laenude maht on endiselt tagasihoidlik. Swedbanki laenude turuosa Eestis oli 28. veebruaril 39,6 protsenti. Mullu 30. novembril oli see osakaal 39,3 protsenti, teatas pank.

Hoiuste maht suurenes läinud aasta esimese kvartali lõpuga võrreldes seitse protsenti 332 miljonit eurot. Eestis on aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud nii ettevõtete kui ka eraisikute hoiused.

Swedbanki hoiuste turuosa Eestis oli 28. veebruaril 45,5 protsenti, eelmise aasta 30. novembril oli see 44,5 protsenti. Esimeses kvartalis oli laenude ja hoiuste suhtarv 113 protsenti, möödunud aasta neljanda kvartali seisuga oli see näitaja 112 protsenti.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis vähenesid laenukahjumite eraldised 6,4 miljonit eurot võrreldes 8,8 miljoni euroga läinud aasta samal perioodil. Esimeses kvartalis vähenes mitte toimivate laenude maht veidi aeglasemalt kui möödunud aasta neljandas kvartalis.

Probleemsete laenude kogusumma oli 234 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta esimese kvartali 379 miljoni euroga. Vähenemise peamised põhjused olid jätkuv tagatiste realiseerimine ning mittetoimivate laenude tagasiviimine põhiportfelli.

Samuti on vähenenud uute mittetoimivate laenude arv. Üldine krediidikvaliteet on paranenud tänu uute väikese riskiga laenude arvu järkjärgulisele suurenemisele, teatas pank.

Portfelli riskiprofiil paranes tänu parematele riskitasemetele ja suurematele tagatistele. Seetõttu vähenes riskiga kaalutud vara hulk esimeses kvartalis 145 miljoni euro võrra 4465 miljoni euroni.

Esimeses kvartalis vähenesid panga tulud võrreldes möödunud aastaga 13 protsenti. Langus tulenes peamiselt väiksemast puhasintressitulust (madalamad baasintressimäärad), mis oli 17 protsenti väiksem kui eelmisel aastal samal ajal.

Esimese kvartali puhas teenustasutulu suurenes aasta arvestuses ühe protsendi võrra 15,4 miljoni euroni. Põhjuseks oli makseteenuste tasudelt saadud tulude kasv, mis tulenes klientide suuremast aktiivsusest. Aktiivsete klientide arv kasvas esimeses kvartalis aastaga 5500 võrra 792 000 kliendini.

Kulud kahanesid eelmise aastaga võrreldes kolm protsenti ehk 0,7 miljonit eurot. Kulude ja tulude suhtarv oli 0,42. Läinud aastal rakendati Swedbanki Eesti üksuses ranget kulude kontrolli.

"Tänavu hindame tõhususe suurendamise eesmärgil organisatsiooni ülesehitust ja põhiprotsesse. Jätkame kontorivõrgu tõhustamist ja digitaalsete kanalite kaudu pakutavate teenuste kvaliteedi parandamist," teatas pank.

Vaatamata Euroopa majanduse üldisele nõrkusele jätkus Eestis möödunud aasta neljandas kvartalis märgatav kasv ja SKP suurenes eelmise aastaga võrreldes 3,7 protsenti. Läinud aastal oli Eesti majanduskasv üks Euroopa Liidu kiiremaid.

Selle aasta esimesel poolel on aga oodata kasvu mõningast aeglustumist, kui majandusele hakkavad mõju avaldama tihe konkurents ja eksporditurgude väike nõudlus. Laenunõudlus on Eestis endiselt suhteliselt nõrk, sest ettevõtted ja eriti eraisikud suhtuvad uute laenude võtmisse ettevaatlikult.

Käesoleval aastal jätkab Swedbank Eestis kliendikeskse ärimudeli tugevdamist, lähtudes täisteenuse pakkumisest ja pikaajalistest kliendisuhetest.