Swedbank ennustab sügiseks tööpuuduse haripunkti, pakkudes maksetega jänni jäänud klientidele lisaks kodulaenu maksepuhkusele ka autoliisingu pikendamist.

•• Kui sageli peab Swedbank oma klientidele rääkima uuest elustiilist ja tagasihoidlikumast rõivamoest?

Meie ei vaata kellegi isiklikku rahakotti, kuid saame esitada suunavaid küsimusi, kui kohustuste täitmisega jäädakse hätta. Otsime igale kliendile individuaalseid lahendusi ja siis tuleb vahel paratamatult ka elustiili küsimusi puudutada.

•• Nii et moeasjatundjad on teil pangas olemas, kes ütlevad, et Versace, Rolex ja Toyota Land Cruiser ei ole enam nii väga popid?

Igaüks käib ikka selles poes, kus ta tahab, ja ostab nii palju riideid, kui tahab osta.

•• Kus asub pangale mõistlikuna tunduv isikliku kulutamise piir?

Kui raskustes klient hakkab tõestama, et tal on vaja kulutada esmatarbekaupadele näiteks 50 000 krooni kuus, siis meil ikka tekib kahtlus selle adekvaatsuses. Kui me kliendiga räägime ja kliendi rahaline olukord on pöördunud keeruliseks, siis inimesed üldjuhul juba käituvad või hakkavad mõistuspäraselt käituma. Käitumise üldine trend on hea, panga süüdistamise etapist jõutakse üldjuhul kiiresti edasi lahenduste läbikaalumiseni ja edasiviiva aruteluni.

•• Nii et panga eest pole pääsu?

Pangas valitseb selge huvi ka hätta sattunud klientidega pikaajalist kliendisuhet jätkata. Tahame, et klient saaks uuesti joonele ja meie omavaheline suhe saaks jätkuda nii, nagu varem kokku lepiti. Kõige suurem viga on see, kui põgenetakse nii tekkinud raskuste kui ka panga eest. Telefonikõnedele ega kirjadele ei vastata, putkatakse välismaale. Pärast heidetakse pangale ette, et „pole pakutud lahendusi”. Probleemide eirajate ja põgenejate juhtumid on kahetsusväärsed, sest me ei saa siis omalt poolt uskuda, et inimene ise tahab lahendust leida.

•• Kümmekond aastat tagasi, kui pärast kriisi kippusid liisinguautod ära kaduma, kasutas Hansapank mehise olekuga džentelmenide teenuseid, kes kadunud autod välismaalt või isegi maa alt välja tõid.

Olukord pole kindlasti selliseks läinud, sest Eesti ühiskond on tsiviliseeritum. Meie võlahaldurid on muide toimekad ja tublid naisterahvad, kes näevad iga päev väga erinevaid ja ka sarnaseid juhtumeid ja oskavad asjalikku nõu anda. Eesti on nii väike, et erilist tagaajamist korraldama ei pea. Esineb üksikuid pettusejuhtumeid, kuid pettuse katseid tehti ka headel aegadel.

•• Aga võtame sellise juhtumi. Inimene töötas aasta tagasi Soomes ehitajana, teenis 40 000– 60 000 krooni kuus palka, ostis laenuga korteri ja liisis kalli džiibi, kuid nüüd jäi ilma nii tööst kui ka sissetulekust. Mis edasi?

Tegemist on tüüpilise hädasolija juhtumi kirjeldusega. Tihtipeale töötasid erihariduseta inimesed valdkonnas, kus tööjõu ajutise puuduse tõttu olid palgad üles pumbatud. Nüüd soovitaksin neil tõsiselt mõelda, kui reaalne on samasuguse sissetulekutaseme pikaajaline säilitamine ja millistest kulutustest tasub loobuda. Kodust loobumine on kindlasti kõige viimane valik, kuid tasub mõelda, kas leibkond suudab 30 aastat maksta uhke maja eest. Eesti inimesed armastavad väga palavalt ka oma autosid ja suhtuvad valuliselt nende vahetamisse odavamate vastu.

Kui on omandatud konkreetne eriala, siis on mõistliku aja jooksul töö leidmine reaalsem. Meie selgitame, kas leidub lootust sissetulekute taastumiseks ja kas see võimaldab praegusi kohustusi kanda.

Kui oodatakse, et varsti jälle tuleb aeg, kus Eestis on vaja 80 000 ehitajat ja nad kõik saavad mitukümmend tuhat krooni netos kuus palka, siis Swedbanki hinnangul selle peale loota ei tasu. Kiirele majanduskasvule ja praegusele kiirele kohandumisele ei tarvitse järgneda uus kiire kasv, pigem heal juhul stabiilne ühekohaline kasvunäitaja.

•• Alles hiljuti polnud võimalik liisitud autost enne tähtaega lahti saada. Kuidas laheneb nüüd nende inimeste olukord, kellele autoliising üle jõu käib?

Autoliisingu puhul vaatame, kas oleks võimalik lepingut pikendada, et igakuine makse tuleks väiksem. Samuti pakume maksepuhkust. Mida korrektsem on klient olnud ja mida varem pöördub ta probleemidega liisingusse, seda rohkem saame kliendile vastu tulla.

•• Uute autode puhul on päris tavaline viieaastane liisinguleping. Kui pikaks te olete valmis venitama ühe pruugitud, kuid kalli džiibi lepingu?

Ma ei saa lubada, et pikendame kõikidel autodel lepinguid näiteks kümne aastani, sest iga lepingu täpsem pikendus sõltub kliendist ja tema liisitud sõidukist. Üldjuhul pakume lepingute maksimaalseks pikkuseks kuus aastat ja soovime, et auto vanus lepingu lõppedes oleks maksimaalselt 15 aastat. Meie huvi on, et auto sõidab ja selle eest tasutakse.  

•• Praegu maksab suur osa laenuga ostetud eluasemetest vähem, kui on laenu jääk. Mida teha, kui senise eluaseme pidamine käib üle jõu, aga isegi odavama soetamiseks pole võimalik omafinantseeringut välja käia?

On olnud mõningaid juhtumeid, kui laenujääk osutub suuremaks kui objekti müügist saadav raha. Maja maha müümisel jääb sel juhul väike laenukohustus üles, kuid see pole võrreldav summaga, mida laenaja varem laenu tagasimaksmiseks pidi välja käima. Kliendid teevad need otsused ise.

•• Milline on väljavaade eluaset müüa?

Korteritehingute arv on sel aastal iga kuu kasvanud, lisaks jäi aprillis tehingute keskmise hinna langus seisma. Kevad on üldse hea aeg kodu osta, samuti on hinnad muutunud mõistlikumaks ja klientidele jõukohasemaks.

•• Kas põhi on tõepoolest käes?

Ma ei saa põhja suhtes spekuleerida, kuid kodulaenuturg on viimastel kuudel aktiveerunud.

•• Kui suur on keskmine kodulaen, mida praegu võetakse?

Keskmine kodulaen on praegu 400 000 krooni juures, kus omafinantseering on ligi 20 protsenti.

•• Kui kaua võtab aega, enne kui taas hakatakse käivitama uusi elamuehitusprojekte?

Eesti kinnisvaraarendajatel on täna nii-öelda laod kaupa täis ja raha selle all kinni – mõistlik on olemasolev kaup kõigepealt maha müüa. Kuid ehitushinnad on langenud ja see paneb vaba raha omanikud turul ringi vaatama.

•• Kui hirmutav paistab pangale eelolev suvi, kui uue töölepingu­seadusega võib tulla uus koondamislaine?

Suvi polegi võib-olla see halvim aeg, sest tehakse ka hooajatöid. Kuid sügisel, kui ilmad lähevad  hallimaks, võib töötus tõusta haripunkti. Kuid ega ükski ettevõtja ei koonda mõnu pärast, tegemist on kindlasti ühega viimastest võimalustest hoida see ettevõte ja allesjäävad töökohad elus.

Pangapoolne kindel soovitus koondatule on koondamisrahaga mõistlikult ja säästlikult ümber käia – tegemist ei ole ootamatult süllekukkunud rahaga, mida kulutada suuremateks ostudeks või lausa reisimiseks. Võib tunduda triviaalne, aga kogemuse põhjal siiski kahjuks vajalik meeldetuletus.

•• Milliste valdkondade töötajad on kõige parema väljavaatega kliendid?

Autosid ei osteta ja riideid ei osteta, kuid inimesed vajavad sööki ja jooki ja peavad bussiga sõitma. Esmatarbele keskendunud sektor püsib kõige paremini.

Finantsturud on muutunud viimasel ajal positiivsemaks. Hästi läheb nendel ettevõtetel, kes on suutnud oma ekspordi taset hoida, hoolimata nõudluse vähenemisest meie põhilistel eksporditurgudel. Hea märk on see, et uute ettevõtete loomine pole soikunud, vastupidi.  

•• Kas te soovitate loobuda maksetest sellistesse udustesse teenustesse nagu kindlustus ja pensionisambad, mille puhul me ei tea täpselt, mida ja kas saame midagi tagasi?

Kui inimesel pole põhjust kindlustusmaksest midagi tagasi saada, siis on ta õnnega koos, sest järelikult midagi halba ei juhtunud. Enne kindlustuse katkestamist tasub endalt mitu korda üle küsida, kas tragöödia juhtumisel saadakse sellest tõesti iseseisvalt üle ja abi vaja ei ole.

Mis puutub pensionisammastesse, siis fakt on see, et pensioniaeg tuleb meil kõigil. Enamikul pensioni kogujatel on pensionini 20–40 aastat aega. Kolmanda samba hinnad on all ja osakuid osta on odav. Mina investeerin oma kolmandasse sambasse edasi  samamoodi kui varem.

Loogika ütleb, et pensionile minekuni jäänud aja jooksul tuleb veel mitmeid tõuse ja mõõnu. Praegune on vaid üks nendest, paraku langus. Pensioniea alguses tagasi vaadates võib praegune langus näida ühe väikese jõnksuna.

•• Kuidas muuta oma pensionifondi enne pensionile minekut, et tõusudest võimalikult rohkem võita ja langustest vähem kaotada?

Mida lähemale pensioniaeg tuleb, seda suurem tähtsus on pensionivara säilimisel. Noores eas võib võtta agressiivseid strateegiaid ja riskida, kuid umbes kümmekond aastat enne pensioni tuleks kaaluda oma investeeringute suunamist konservatiivsematesse fondidesse. Kuid selliseid investeerimistooteid ei ole olemas, kus tootlus on alati maksimaalne ja riske ei ole üldse.

•• Kui raha enam pole, kas siis tasub minna oma pensionisammaste kallale?

Võib-olla see osutub üksikjuhtumil otstarbekaks, kuid üldiselt ma seda ei soovita.

Aet Altroff

Haridus:

•• Tallinna tehnikaülikool, ärikorraldus (1995)

Karjäär:

•• alustanud Hoiupangas 1994

•• 2002–2004 turundusdirektor

•• 2005–2008 väikeettevõtete panganduse juht

•• 2008–2009 eraisikute finantseerimise divisjoni juht

•• Alates 2009 jaepanganduse tegevdirektor