Perens möönis, et kontorivõrgu liiga jõulise kokkutõmbamise pärast avaldati ka ministeeriumis pahameelt. „Meie pakkusime oma lahenduse välja ja tegime selle ka ära. Pangapunktid, mis said loodud väikekontorite asemel töötavad seitsmes kohas üle Eesti. Läbirääkimised käivad ka Eesti Postiga. Kuhu jõuame, on täna vara öelda, aga see on konstruktiivne tegevus, rääkis ta.

Perensi sõnutsi töötavad avatud pangapunktid esialgu aasta, misjärel analüüsitakse, kas nende tegevus jätkub.

Perens tõdes, et ühiskonnal võib olla ettevõtetele väga erinevaid ootusi ning ootused pankadele on viimase seitsme aasta jooksul meeletult muutunud. Mis puutub pangateenustesse väiksemates kohtades, siis Perensi sõnul on korraga käimas mitu protsessi – ühelt poolt liiguvad kliendid üsna kiiresti oma tehingutega internetipanka, teisalt on siiski omajagu inimesi, kes nii kiiresti virtuaalmaailma ei liigu. Sellega kaasneb maapiirkondades pangajuhi sõnul probleem erinevat laadi teenuste füüsilise kättesaadavusega, mitte ainult pangateenustega.

„Meie jaoks ei ole küsimus väikses kohas kolme kliendi teenindamises, vaid selles, kuidas mõjutab nende mitteteenindamise kuvand meie kliente Tallinnas. Olles massteenindaja, peame me alati vastama teatud sotsiaalsetele ootustele. Meile tuleb see kohustus läbi klientide ootuste,“ tõdes Perens.

„Kui küsida, kas riigil on õigus kehtestada mingeid kohustusi seoses meie äritegevusega, siis vastus on, et riigil on õigus seda teha, kui ta tahab. Aga riik peaks alati aru saama, mis on tulemus ja kes selle kinni maksab. Seda ei tohiks ühiskonna eest varjata. Igal asjal on hind ja kõik selle maksab lõpuks mingil moel klient kinni. Pärast kriisi on ühiskonna ja pankade suhted muutunud ja uut tasakaalupunki me alles otsime,“ lausus Perens.