Swedbanki juht: pangaklient peab lõpuks kõik muutused kinni maksma

Swedbank Eesti juhatuse esimees Priit Perens ütles pangaliidu korraldatud ümarlauadebatil pangandusjärelevalvest rääkides, et see toob kaasa uusi kulutusi panga igapäevases töös, kuid praegu see veel pangakliendi teenustasudes ei peegeldu.

Pangaliidu korraldatud ümarlauadebatis osalesid nelja suurema Eestis tegutseva panga juhid, et arutada panganduse ja majanduse lähituleviku üle. Ühtlasi tuli jutuks ka Euroopa keskpanga ühtne finantsjärelevalve mehhanism, mille valve alla lähevad Eestist nii Swedbank, SEB ja DNB Bank.

Priit Perensi sõnul tähendab pangandusjärelevalve pankadele muudatusi igapäevatöös, sest järelevalvega tegelevate inimeste arv ja nende töökoormus tõenäoliselt kasvavad, et põhjendada panga tegevusi.

"Otsest mõju meie käitumisele järelevalvest ei tule, kuna Eesti riigil laenu otseselt ei ole ja Eestis kehtivad normatiivid on reeglina karmimad kui mujal eurotsoonis. Pangandusjärelvalve tekkis ju üldse Hispaania, Iirimaa ja Kreeka kogemustest, mis näitasis, kuivõrd on omavahel seotud riikide finantsid ja pangad."

"Hetkel kahjuks meie kulude kasv klientide teenustasudes ei peegeldu. Kahjuks sellepärast, et ma küll mõistan, et  inimesed tasude tõusu ei taha, aga lõppkokkuvõttes peab keegi muutused kinni maksma. Ühiskonnal on õigus nõuda pankadelt erinevaid käitumisi, aga mõistma peab ka seda, et ühiskond peab selle kinni maksma. Pangal ei ole mingit tagataskut varurahaga selliste muutuste jaoks," rõhutas Perens.