Vaatamata esimestele stabiliseerumise märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi veel majanduslangus. Eesti üksuse tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.

Tulud vähenesid III kvartalis kaheksa protsendi võrra 1,045 miljardi kroonini ja tegevuskulud vähenesid ilma erakorralisi kulusid ja arvestuspõhimõtete muutmist arvestamata kahe protsendi võrra 410 miljoni kroonini.

Klientide hoiused püsisid kvartali jooksul stabiilsena, panga laenuportfell vähenes kolme protsendi võrra.

„Möödunud kvartali põhjal saab öelda, et meie klientidel on hakanud tasapisi paremini minema. Sissetulekute vähenemine ei ole olnud nii suur kui prognoositi, Euribori langus on mõjutanud positiivselt klientide maksevõimet ning näeme, et huvi laenude vastu on vaikselt tõusmas,” rääkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens. Ta lisas, et kuna kinnisvara hinnatase on stabiliseerunud, on see teinud vara soetamise taas huvipakkuvaks hea sissetulekuga klientide jaoks.

Perens märkis, et pank tegeleb jätkuvalt aktiivselt ka klientidele ennetavate lahenduste pakkumisega makseraskuste vältimiseks. „Makseraskustesse sattujaid ei lisandu enam nii kiiresti kui eelmisel kvartalil, samuti on üle poolte abi vajanud klientidest praeguseks juba suutnud koostöös pangaga raskustest üle saada,” lausus Perens. Ülejäänud juhtudel on töö makseraskustest välja tulemiseks veel käimas.

Panga III kvartali majandustulemuste peamised mõjutajad on endiselt varade kvaliteet ja laenukahjumid. Swedbanki Eesti üksuse neto laenukahjumid olid III kvartalis 903 miljonit krooni. Võlgnevuses laenude kasv, mis peamiselt tuleb kinnisvarasektori arvelt, aeglustus kvartali jooksul.

Pank tegeleb aktiivselt riskide kontrollimise ja vähendamisega ning on tõstnud juhtimiskompetentse selles valdkonnas. Baltikumi kõrgendatud äririski juhtimise üksus, mis teenindab praegusel langusajal eritähelepanu vajavaid ettevõtetest kliente ja projekte, on nüüdseks kavakohaselt tööle rakendunud.

Selle kvartali tulusid mõjutasid madalad turuintressid, väiksemad laenumahud ja võlgnevuses olevate laenude kasv. Kuna pangal on rohkem Euriborist sõltuvaid varasid kui kohustusi, mõjutas Euribori langus puhast intressitulu.

Muutunud majanduskeskkonnas kohanemiseks ette võetud tegevuste toel (sh efektiivsuse tõstmine ja töötajate soodustuste piiramine) suutis Eesti üksus hoida tulu-kulu suhte jätkuvalt heal tasemel - 0,44 (võrreldavatel andmetel 0,42). Kohandades ettevõtet töötamaks väiksemate ärimahtude juures, on töötajate arv vähenenud 9 kuu jooksul 11 protsendi võrra, nagu aasta alguses plaanitud. Kontorite arv on III kvartali lõpuks 69. Swedbank hoiab endiselt oma positsiooni kui suurima kontorite ja töötajate arvuga pank Eestis.

Analüütikud prognoosivad võlgnevuses laenude kasvu aeglustumist aasta lõpus, mis tähendab, et 2009. aasta peaks jääma ajalukku kui laenukahjumite osas kõige keerulisem aasta.

Swedbanki 2009. aasta tulemused avaldatakse järgmise aasta 9. veebruaril.