Swedbanki kasum kasvas Eestis plahvatuslikult

Swedbanki Eesti üksuse 2016. aasta esimese üheksa kuu kasum oli 130,8 miljonit eurot – 111 miljonit eurot enam kui mullu samal ajal. Kasv tulenes peamiselt väiksematest maksukuludest, mille lisadividendid 2015. aastal tekitasid, teatas pank.

„Me näeme rõõmuga investeerimishuvi suurenemist – tundub, et Eesti ettevõtjad on lõpuks ometi valmis tegema investeeringuid, mida on erinevate väliste ja sisemiste tegurite tõttu mitu aastat edasi lükatud. Pensionifondide vallas tähistab kolmas kvartal mitut olulist muutust eesmärgiga toetada pikaajalist säästmist. Sissemaksed vabatahtliku kolmanda samba fondidesse on Swedbankis nüüd tasuta ning teise samba fondide haldustasusid langetati. Loome ka kaks passiivselt juhitud generatsioonifondi. Tegu on sammuga, mida on Eestis ammu oodatud. Oleme esimesed, kes pakuvad põlvkonnafonde, mille puhul ei pea säästja ise astuma mingeid samme, et vahetada fond vanuse kasvades vähem riskantse vastu,” sõnas Swedbanki Eesti üksuse juht Robert Kitt.

Swedbankis kasvasid hoiused laenudest kiiremini. Swedbankis kasvas laenude maht aastaga 5,6%. Kolmanda kvartali lõpuks ulatus laenuportfell 6,8 miljardi euroni. Hoiuste maht kasvas aastaga 10,1%, 7,3 miljardi euroni.

Puhas intressitulu suurenes 2015. aasta üheksa kuuga võrreldes 10,4%. Tulu kasvas tänu laenude, sealhulgas tarbimislaenude mahu suurenemisele. Samuti mõjutas seda madalamad hoiuste tagamise fondi maksed.

Puhas teenustasutulu vähenes 2015. aasta üheksa kuuga võrreldes 0,6%. Klientide suurem aktiivsus suurendas maksete töötlemisega seotud teenustasusid: kaardimaksete arv kasvas 7%. Samal ajal kahandas puhast teenustasutulu kaardimaksete vahendustasude reguleerimine seadusega. Samuti vähenesid varahalduse komisjonitasud, kuna langetati kohustuslike pensionifondide haldustasusid.

Kogukulud suurenesid möödunud aastaga võrreldes 1,5%. Tööjõukulud suurenesid, samal ajal kui ruumidega seotud kulud ja kulum vähenesid. Kulu-tulu suhe oli 0,34.