Swedbanki kasum vähenes kolmandas kvartalis aastaga 39%
“Teiseks meie tulemusi oluliselt mõjutanud teguriks on ettevõtete kasvanud huvi uute laenude võtmise vastu. Ka näitas suvel Swedbanki poolt läbi viidud uuring, et Eesti tööstusettevõtted on uuteks investeeringuteks valmis. Näib, et aeg investeerimiseks on nüüd koos sügisega kätte jõudnud – seda on näha meie laenuportfellist, mis on pärast üsnagi pikaks veninud langusperioodi taas kasvama hakanud,” sõnas Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens.
Teises kvartalis kasvas Eesti majandus 2,2 protsenti. Tulenevalt ebakindlast välisnõudlusest on ekspordi kasv stabiliseerunud, seetõttu kujunes majanduse kasvu peamiseks vedajaks sisemaine tarbimine.
Majapidamiste kulutusi suurendasid nii töökohtade lisandumine kui palkade kasv. Investeeringute kasvu põhjuseks võib lugeda majanduskliima üleüldist paranemist – sealhulgas valitsussektori madalat võlakoormust, marginaalset eelarvedefitsiiti ning laenuraha paremat kättesaadavust.
Swedbanki Eesti üksuse üheksa kuu kasum oli 136 miljonit eurot.
Laenud ja hoiused
Laenumahud suurenesid kolmandas kvartalis 0,9 protsenti (0,1 protsenti alates 2011. aasta lõpust). Laenuportfelli kasvu mõjutasid nii laenud ettevõtetele kui eraisikute tarbimislaenud.
2012. aasta kolme esimese kvartaliga suurenes hoiuste maht 4,8 protsenti (247 miljonit eurot), seejuures suurenesid eraklientide hoiused 5,2 protsenti ning ettevõtete hoiused 4,5 protsenti.
Ettevõtete hoiused kasvasid tulenevalt eksporditulude laekumisest, eraisikute hoiuste suurenemisele aitasid kaasa töökohtade loomine ning palgakasv. Swedbanki deposiitide turuosa oli 31.augusti seisuga 46,9 protsenti (45,6 protsenti 2011. aasta lõpus). Laenude ja hoiuste suhtarv vähenes 112 protsendini (2011. aasta lõpus 117%).
Laenukvaliteet
2012. aasta esimeses kolmes kvartalis vähenesid laenukahjude eraldised 11,5 miljonit eurot, võrrelduna 0,6 miljoni euro suuruse laenukahjude eraldiste kasvuga 2011. aasta samal perioodil.
Laenukahjude eraldiste suurus Eestis oli mõjutatud ettevõtete ja eluasemelaenude portfellidest. Tulenevalt laenude mahakandmisest jätkus probleemsete laenude mahu vähenemine, mis oli kolmanda kvartali lõpus 316 miljonit eurot (406 miljonit 2011. aasta lõpus).
Riskiga kaalutud varad vähenesid võrreldes aasta algusega 193 miljoni euro võrra tasemele 4351 miljonit eurot. Krediidikvaliteedi paranemisele aitasid peamiselt kaasa reitingute paranemine, tagatiste kasvanud väärtus ning kasvav uute kvaliteetsete laenude väljastamine.
Tulud ja kulud
Puhas intressitulu vähenes kolme kvartali lõikes 14,6 protsenti (22,5 miljonit eurot) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, tulu vähenemist põhjustasid madalamad baasintressimäärad.
Puhas teenustasutulu vähenes samal ajal 1,9 protsenti (0,8 miljonit eurot) põhjustatuna peamiselt maksete ja väärtpaberitega seotud teenustasutulude langusest. Nii aktiivsete klientide arvu kasv kui tehinguaktiivsuse suurenemine viitavad majanduskeskkonna paranemisele Eestis.
Kulud olid kolme kvartali lõikes 9,2 protsendi võrra (7,8 miljonit eurot) väiksemad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, olles kantud peamiselt IT- ja nõustamiskulude vähenemisest. Töötajate arv vähenes möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 69 inimese võrra (4,5%). Kulude ja tulude suhtarv püsis kolme kvartali arvestuses muutumatuna, jäädes tasemele 0,38.
