Swedbank majandusprognoos:


Kõige negatiivsemat mõju avaldab Eesti majandusseisule praegu nõrk sisenõudlus – hinnanguliselt väheneb selle maht kriisi vältel enam kui 30%. Samal ajal osutub netoekspordi panus SKP kasvule positiivseks.

"Nõrk sisenõudlus tähendab ka tagasihoidlikku importi, kuid koos nõudluse kasvuga maailmas hakkab selle aasta II pooles eksport aegamööda suurenema. Seega kasvab sel ja tuleval aastal jooksevkonto ülejääk veelgi, 2011. aastal peaks ta aga stabiliseeruma ning sellele järgneb ülejäägi vähenemine," rääkis Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri. Tema sõnul viitavad kasvavad säästud, madalad investeeringud ja tootmisvõimsuste ülejääk sellele, et nii sise- kui ka välisvõlg vähenevad.

Lauri hinnangul on praegu (september 2009) olemas võimalused selle aasta eelarve puudujääki piisavas ulatuses ohjata ning seega on säilinud võimalus ka euro kasutuselevõtuks 2011. aastal, kuigi säilib ka ebaõnnestumise oht.

Maris Lauri sõnul tuleb majanduslik kosumine aeglane ja seda mitmel põhjusel. Esiteks väga nõrk sisemine kindlustunne: kuigi aprillist alates on usaldusindeksid Eestis tugevnenud, on selle paranemise taga siiski suures ulatuses talviste negatiivsete ootuste mitterealiseerumine. Teiseks piirab kasvu kohandumise ulatus: kuigi erasektoris on suuremad muudatused tehtud, pole kohandumine seal veel lõppenud; lisaks on avalikus sektoris kohandumine jätkumas ja süvenemas (vähemalt mitmes valdkonnas).

Swedbanki analüütikute hinnangul väheneb töötajate arv, aga ka keskmine brutopalk praeguse kriisi ajal 10-12% ning töötuse määr ületab 2010. aastal 14% (üksikutes kvartalites 15%). Töötus võib hakata sügisel kasvama hooajaliste tööde lõppemise tõttu, kuid töötuse järsk suurenemine on vähetõenäoline.

Maris Lauri hinnangul tuleb kosumise protsess pikaajaline - tulenevalt maailmas ja Eestis toimuvatest arengutest jõuab Eesti majandus kriisieelsele tasemele mitte varem kui viie aasta pärast. Loe lähemalt kogu ülevaadet kaasasolevast failist.