Swedbanki majandusprognoos on suhteliselt positiivne

Swedbanki värske majandusprognoosi kohaselt kahaneb Eesti majandus käesoleval aatal kõigest 10,5 protsenti, samal ajal kui Eesti Pank prognoosis hiljuti põhistsenaariumina 12,3 protsendilist langust.

Läti majanduslanguseks annab prognoos 15 ja Leedus 13 protsenti. Järgmisel aastal võib optimistliku stsenaariumi kohaselt Eestis tekkida ka väga väike kasv (0,5%), kuid languse jätkumine on tõenäolisem.

Läti ja Leedu majandused vähenevad prognoosi kohaselt järgmisel aastal vastavalt neli ja kolm protsenti. Seega võib majanduskasvu oodata alles 2011. aastal ning ka siis jääb see üpriski tagasihoidlikuks.

Prognoosi kohaselt on Balti riikide majandusi oluliselt mõjutanud kokku kuivanud välisnõudlus ja väga nõrk sisenõudlus, mis toituvad madalast kindlustundest, kasvavast tööpuudusest, palgakärbetest ja laenuvõimaluste nappusest. Kõigis kolmes riigis on alanud valulik ümberkohandumisprotsess, mis võib edu korral tuua varasemast konkurentsivõimelisema ja efektiivsema ettevõtlus- ja riigisektori tekkimise.

„Maailma majandusarengud osutavad sellele, et mõnede analüütikute poolt Suureks seisakuks nimetatud kriis ei hakka sel aastal veel taandumismärke näitama,” rääkis Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri maailmamajanduse olukorrast.

Majanduse restruktureerumine on Swedbanki analüütikute hinnangul tänaseks kõigis kolmes riigis alanud. „Eesti on muutuste protsessis läbinud praeguseks pikema maa kui teised kaks riiki. Meie majanduses toimunud muutuste tulemusel on mitmed tasakaalustamatused vähenenud ning arengute jätkumisel kaovad ülejäänudki kiiresti,” rääkis Lauri. ”Näiteks asendub hinnatõus juba suvel langusega ja oluliselt on paranenud ka meie väliskaubanduse bilanss.”

Lauri sõnul ei oota pank muutusi praeguses rahapoliitikas ja kroon püsib senise kursiga kuni euro kasutusele võtmiseni. „Devalveerimine ei ole lahenduseks siinsetele majandusprobleemidele ning tooks kaasa teised ning tõsisemad mured. Lisaks  põhjustaks devalveerimine väga olulisi tagasilööke ka teistele riikidele näiteks Kesk- ja Ida-Euroopas, mille finantssüsteemid on oluliselt meie riskidele avatud. Meie arvates on Eestil võimalik liituda eurotsooniga 2011. aastal, kuid valitsus peab selle nimel praegusest oluliselt aktiivsemalt tegutsema.”