Swedbanki osas on Eestis käimas ka kriminaaluurimine, prokuratuur tegeleb nüüd kokku kolme rahapesu-uurimisega
Kui täna hommikul andis finantsinspektsioon teada, et on alustanud Swedbanki suhtes lisaks senisele rahapesu puudutavale järelvalvemenetlusele ka väärteomenetluse, siis täna avalikustas ka prokuratuur, et on juba juulis algatanud panga suhtes kriminaalmenetluse.
Swedbanki suhtes algatasid nii riigiprokuratuur kui keskkriminaalpolitsei selle aasta juulis kriminaalmenetluse, et uurida aastail 2011-2017 toime pandud võimalikku rahapesu ning võimalikku valeandmete esitamist finantsjärelevalveasutustele. Praeguse info alusel võidi Eestit kasutada rahapesuskeemis transiitriigina.
Swedbank saatis teisipäeva õhtul omapoolse kommentaari, öeldes, et neid pole kriminaalmenetlusest siiani teavitatud. „Oleme olnud teadlikud, et Danske kriminaalmenetluse raames võidakse ka uurida Swedbankiga seonduvat, kuid alustatud eraldiseisvast kriminaalmenetlusest ei ole meid teavitatud. Kui uurimisorganid pöörduvad meie poole, oleme valmis vastama küsimustele. Pank jätkab igapäevast klientide teenindamist ja on jätkuvalt hästi kapitaliseeritud," edastas Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristina Herodes.
Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul tehakse Swedbanki rahapesu uurimisel nii rahvusvahelist kui ka siseriiklikku koostööd. „Uurimisasutused on siiani teinud tööd massandmetega, edastanud õigusabitaotlusi teistesse riikidesse ning teinud tihedat koostööd finantsinspektsiooniga,“ lisas Nurm. Hetkel ei ole kellelegi kuriteokahtlustust veel esitatud.
Finantsinspektsioon otsustas eile alustada väärteomenetluse Swedbank AS suhtes rahapesu tõkestamise reeglite järgimise kontrollimiseks. Põhjuse selleks andis varasemalt algatatud järelevalvemenetlus. Sama menetlus on Swedbanki emapanga suhtes käimas ka Rootsis.
Nurm selgitas Ärilehele, et praegu teeb riigiprokuratuur inspektsiooniga tihedat koostööd, et välistada olukord, kus topeltkaristamise keelu tõttu peaks kumbki asutus menetlusest loobuma. See tähendab, et kuna Eestis kehtib topeltkaristamise keeld, siis ei saaks samadel alustel trahvida Swedbanki finantsinspektsioon ning prokuratuur mõlemad.
"Me tahame välistada menetluste dubleerimise. Käesoleval hetkel ei saa ma erinevuste suhtes infot jagada, sest puudub detailne info menetluste aluste osas [kuna FI alustas seda alles täna]. Lisaks on meie kriminaalmenetlus staadiumis, kus täpsete andmete avalikustamine kahjustaks käimasolevat menetlust. Saan öelda, et mõlemad menetlused on aga alguse saanud finantsinspektsiooni raportist ehk sellest, mida nad oma järelevalvemenetluse käigus kogusid - tegu on ühe ja sama rahapesuga, aga lähtekohad on erinevad. Kriminaalmenetluses räägime rahapesu kuriteost, väärteomenetluses heidetakse ette väga konkreetsete rahapesu tõkestamise seaduse sätete rikkumist," selgitas Nurm.
"Kui meil peaks tekkima olukord, kus meil on väga palju kattuvaid osi, siis koostöö käigus üritame jõuda seisukohale, kes ja millise menetlusega peaks edasi minema. Ühe ja sama teo eest (juriidilist) isikut karistada ei saa," ei välistanud Nurm ka menetluste liitmist aga rõhutas, et uurimisega ollakse algusjärgus.
"Selliste uurimiste puhul on suur osakaal rahvusvahelisel koostööl, õigusabitaotlustel." Kas asi võib jälle takerduda Vene uurimisorganitega koostöö taha, mis on Danske puhul näidanud, et see on sisuliselt olematu? "Oleme optimistlikud! Me oleme teinud erinevatele riikidele õigusabitaotlusi, küll me ei ole veel vastuseid saanud, konkreetseid riike ma hetkel nimetada ei saa. Aga ei ole välistatud, et meil on koostöökohti ka selliste riikidega, kust vastuste saamine võtab tavapärasest kauem aega ja see on rahvusvaheliste menetluste puhul ajakulukas koht."
Nurm kinnitas, et Eesti prokuratuur on Rootsi kolleegidega samuti suhelnud, ent ei täpsustanud, millises vormis. Kriminaalmenetlust Rootsi prokuratuuriga ühiselt läbi ei viida.
Küsimusele, kas Swedbank kui börsiettevõte ei oleks juba juulis pidanud börsi alustatud kriminaalmenetlusest teavitama, vastas Nurm, et pank ei olnud prokuratuuri menetlusest samuti tänaseni teadlik.
Prokuratuur tegeleb niisiis kokku kolme rahapesu-uurimisega. Esiteks alustas riigiprokuratuur uurimist 2017. aastal Danske suhtes. Seejärel algatati menetlus Bill Browderi Danske teemalise kuriteoteate peale, millele järgnes Browderi teade Swedbanki rahapesu asjus. Viimased kaks asja ehk Browderi teated liideti üheks uurimiseks. Ning kolmanda kriminaalmenetlusena algatati kõnealune uurimine Swedbanki suhtes tänavu juulis.
Prokurör Nurm kinnitas, et kõik need menetlused on erinevad ja üksteist ei sega - erinevad perioodid, isikud, uurimisversioonid.
