Swedbanki kindlustusseltsid maksid möödunud aastal oma klientidele üle 22,5 miljoni euro eest kahjuhüvitisi, mida on 8% rohkem kui aasta varem. Aasta jooksul oli esitatud kokku ligi 24 000 kindlustusjuhtumi avaldust, mis tähendab, et Swedbanki kindlustusseltside kahjukäsitlused on tegelenud keskmiselt 66 juhtumiga päevas. Aasta suurim hüvitis ulatus 200 000 euroni ning tegemist oli hoone täieliku hävimisega tulekahjus.

Kõige suurem osa kindlustusjuhtumitest oli seotud sõidukitega - 14 398 juhtumit, sellele järgnesid koduga seotud õnnetused - 5136 juhtumit, reisikindlustuse juhtumeid oli 3079 ning elukindlustuse juhtumeid oli registreeritud 1066.

Swedbank Life insurance SE on aasta jooksul välja maksnud rohkem kui 1 miljoni euro ulatuses elukindlustuse hüvitisi. Swedbanki kindlustuste ja investeerimise osakonna juhi Katre Uibomäe sõnul on jätkuvalt elukindlustuse hüvitiste maksmise peamisteks põhjuseks ootamatud ja rasked haigused.

„Kuigi 2014. aastal õnnetuste osakaal kasvas, on peamiseks surma põhjuseks endiselt pahaloomulised kasvajad ja südame-veresoonkonna haigused,“ märkis Uibomäe.

Alates eelmise aasta septembrist pakub Swedbanki elukindlustus oma klientidele ka traumakaitse lisakindlustust. Uibomäe sõnul on uuendus klientide poolt väga hästi vastu võetud ning 98% uutest lepingutest on sõlmitud koos traumakaitsega.

Statistikaameti andmetel juhtub Eestis üle 150 000 mitmesuguse traumaga lõppenud õnnetuse aastas. Tõsisemate traumade puhul võtab paranemine sageli aega ning nendega võivad kaasneda ootamatud kulud. Traumakaitse aitab hüvitada ravikulusid või kindlustada pikema haiguslehel viibimise korral inimest ka päevarahaga. Mõne kuuga oleme välja maksnud juba ligi 50 traumahüvitist, mis kinnitab lisakaitse vajalikkust,“ lisas Uibomäe.

Swedbank P&C Insurance AS hüvitas eelmisel aastal varakindlustuse klientidele kahjusid 21,5 miljoni euro eest. Kõige suurem kasv on aastaga toimunud kodukindlustuses.

Võrreldes 2013. aastaga kasvas kahjujuhtumite arv mullu pea kolmandiku võrra ning väljamakstud hüvitiste summa on kasvanud samuti üle 30%. Uibomäe sõnul on kasv tingitud peamiselt inimeste teadlikkuse kasvust.

„Väiksemad õnnetused koduse varaga juhtuvad sagedamini kui tõsisemad õnnetused, kus kahjustada saab hoone konstruktsioon või siseruumide viimistlus. Inimesed mõistavad laiema kindlustuskaitse vajalikkust ning valdav enamus uutest lepingutest sõlmitakse koos koduse vara kaitsega,“ selgitas Uibomäe.

Kaskokindlustuse juhtumite arv oli võrreldes 2013. aastaga veidi väiksem, samas keskmine kahjusumma kasvas ca 10% võrra, mis on seotud eelkõige klaasikahjude osakaalu vähenemisega ning varuosade jätkuva hinnatõusuga.

„Võib öelda, et 2014 oli autoomanike jaoks hea aasta – 2013. aastaga võrreldes oli kaskokindlustuse juhtumeid ca 1600 võrra vähem. Õnnetuste arvu langus toimus paljuski tänu pehmele talvele. Klaasikahjude osakaalu langust võib samuti seostada soodsate ilmastikuoludega – teed püsisid üsna heas korras ning tänavatel oli vähem lahtisi kive ja teeremonte,“ märkis Uibomäe.