Samas tõdeb Lepp, et panga kliendisuhete uuringute põhjal võib öelda, et kliendid igapäevases kokkupuutes muutust ei tunneta. „Brändi tuntuse uuringus oleme endiselt TOP3-s,“ lausub ta. „Pihta on saanud ettevõtte turuväärtus: aktsia hind on langenud ja aktsionärid on olnud selged kaotajad,“ räägib Lepp.

Ta märgib, et pangal on nädalas 20 000 kliendisuhet. „Selge see, et mõnele inimesele jääb see silma ja mõnele ei meeldi, püüame selgitada, aga suurt ärimõju ei ole olnud,“ lausus Lepp, lisades, et kõige suurema meediahuvi ajal tulid suuremad ettevõtjad neile pigem õlale patsutama, et pidage vastu.

Vene kapitalil põhinevate ettevõtete juhid kurdavad, et viimasel ajal on pangast pea võimatu finantseerimist saada.
Lepp kinnitab, et ettevõtete puhul ei ole nende käitumine muutunud, lihtsalt raha saamise võimalusi on turul vähemaks jäänud. Kui varem oli ettevõttel kuus-seitse finantseerimise kohta ning juhul kui üks pank ära ütles, oli võimalik mujale pöörduda.

„Osa projekte jääb praegu lihtsalt tegemata,“ lausus Lepp, kinnitades, et Swedbanki riskiprofiil ei ole muutunud. „Me ei välista rahvuse põhjal ühtegi klienti. On väga palju lugupeetud Vene ja Ukraina, st ida taustaga kliente, kellega teeme koostööd. Aga kui me ei saa aru raha päritolust või kui saame ja selle raha päriolu meile ei sobi, siis me keeldume,“ lausus Lepp.

Täispikka intervjuud Olavi Lepaga, saab lugeda siit.