Eesti üksuse tegevuskasum enne provisjone oli I kvartalis 666 miljonit krooni, kuid eraldiste tõttu võimalike laenukahjumite katteks kujunes kvartalikahjumiks 272 miljonit krooni, teatas ettevõte.

Panga põhitegevuses on näha stabiliseerumise märke, millest annab tunnistust tulude kasv I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 1% võrra 1,047 miljardi kroonini. Tegevuskulud vähenesid 15% võrra 381 miljoni kroonini. Klientide hoiused kasvasid (võrreldaval baasil) kvartali jooksul 2% võrra, laenuportfell vähenes 2% võrra.

Laenuportfell vähenes kvartaliga 2%, mis tuli peamiselt uute laenude võtmise jätkuvalt madalast tasemest. Swedbanki turuosa laenude puhul jäi 43% juurde. Hoiused kasvasid võrreldes möödunud kvartaliga 2% võrra (võrreldaval baasil), millega Swedbanki hoiuste turuosa püsis stabiilselt 47% juures.

Puhas intressitulu oli 609 miljonit krooni, kasvades võrreldes 2009. aasta IV kvartaliga 12%. Pangatehingute arvu kasvu tõttu tõusis puhas teenustasutulu võrreldes kvartalitaguse ajaga 5% võrra 253 miljonini, mis annab tunnistust taas aktiivsemast majandustegevusest.

Probleemsed laenud (impaired loans) olid 31. märtsi 2010 seisuga 8,8 miljardit krooni, võrreldes 8,3 miljardi krooniga eelmises kvartalis. Kuigi suurem osa probleemlaenudest jääb endiselt kinnisvarasektorisse, said selles kvartalis puudutatud ka teised, kinnisvaravaldkonnaga seotud sektorid. Siiski võib eeldada, et ettevõtete probleemsete laenude juurdekasv hakkab pärast tänavust esimest-teist kvartalit aeglustuma.

Tänavu esimeses kvartalis jätkus Eesti majanduses liikumine stabiliseerumise suunas, mida kinnitasid reitinguagentuurid Moody´s, Fitch ja Standard and Poor´s, tõstes oma hinnanguid riigireitingule ja selle väljavaatele. Swedbanki analüütikud prognoosivad Eesti tänavuseks majanduskasvuks 1,5% ning usuvad, et töötus hakkab teisel poolaastal vähenema.

”Swedbanki grupi kasumisse jõudmine esimeses kvartalis on väga hea ja majanduse stabiliseerumist kinnitav sõnum. Panga tulemused Eestis käivad sama sammu praeguste arengutega majanduses – vaikselt on näha paranemise märke, aga need ei pääse veel jõuliselt mõjule. Nii näiteks annab esimeses kvartalis toimunud pangatehingute aktiivsuse kasv selgelt märku majanduse elavnemisest. Teiselt poolt on majanduse madalseisu periood nüüdseks ära kulutanud varud, mida ettevõtted olid kogunud, ning seetõttu on algselt kinnisvarasektoris püsinud probleemid liikunud edasi sellega seotud harudesse,” rääkis Swedbanki Eesti peadirektor Priit Perens. Ta märkis, et positiivselt eristuvad ekspordile suunatud ettevõtted, kelle käekäik ei ole sisetarbimise kokkutõmbumise pärast kannatanud.

”Tasakaal majanduses on saavutatud suuresti sisetarbimise languse tõttu, inimesed käituvad mõistlikult ja kokkuhoidlikult. Koos kevade saabumisega on teatud elavnemist siiski märgata, näiteks eluasemete soetamine on taas aktiivsemaks muutunud,” lausus Perens. Tema sõnul on uut elavnemist majandusse oodata kindlasti koos kindluse kasvuga, et Eesti läheb 2011. aasta alguses üle eurole.