Eraklientide laenumahud suurenesid 4,1 protsenti ja ärilaenude mahud 2,8 protsenti.

Puhas teenustasutulu vähenes 13 protsenti, peamiselt kaartide ja varahalduse tulude languse tõttu. Tulude vähenemist aitavad selgitada COVID-19-st tingitud muutused tarbijakäitumises ning madalamad haldustasud.

Kulud kasvasid 4 protsenti. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud, rahapesuvastase võitluse ja kliendikontrolli täiustamise kulud. Samuti kasvasid väliste konsultatsioonide ning digilahenduste kulud.

Laenukahjumite reservid on 13,5 miljonit eurot; 2019. aasta samal ajal ulatusid laenukahjumite reservid 0,4 miljoni euroni.

Üheksa kuu puhaskasum vähenes aastaga kümme protsenti, 133,6 miljoni euroni.

„Jätkasime kolmandas kvartalis koroonapandeemiast majanduslikult kannatada saanud klientide toetamist ja pikendasime eritingimustel maksepuhkuste andmist kolmanda kvartali lõpuni nii era- kui ka äriklientidele. Jätkame ka pärast erilahendust maksepuhkuste andmist vastavalt klientide vajadustele. Meile teadaolevalt on valdav enamus klientidest valmis pärast maksepuhkuse lõppu asuma uuesti laenu tasuma vastavalt maksegraafikule.

Kolmanda kvartali lõpuks oli meiega liitunud 17 000 uut klienti, mis näitab, et oleme endiselt Eesti inimeste jaoks esimene valik. Samuti oleme Eesti suurim tööjõumaksude maksja. See motiveerib meid pingutama pakkumaks Eesti inimestele ja ettevõtetele parimat teenust ning õigustamaks nende tehtud valikut," ütles Swedbanki juht Olavi Lepp.