Debenhamsi viibimise põhjuseks on ümberkorraldused ettevõtte grupi tasandil.

„Kavatsesime teha plaanidest teate, aga ajakirjandus jõudis teemaga ette,“ lausus ta.

See sügisel avatav pood võtab väga suure pinna – 2100 ruutmeetrit. Kaubanduskeskuses on praegu vakants 15 protsenti.

Äripäevas ilmunud loo peale poodide lahkumisest ostjate puuduse tõttu kostis ta, et alati on poode, mis oma tegevuse lõpetavad ja on uusi tulijaid, kes alustavad.

„Klassikalises kaubanduses ei ole olukord väga roosiline,“ ütles Remmelkoor. „Oleme teinud vigu, kuna kõik poed pole tuntud ja atraktiivsed.“

T1 kaubanduskeskuse omapära on see, et seal on väga palju väikeseid poode, kuid väikesed poed ei pruugi tekitada keskusesse rahvavooge.

Inimeste tarbimisharjumused on muutumas, samas vaba aja veetmise võimalusi otsitakse aina enam. Just meelelahutuse osa on ka T1 suurim trump, mida teised kaubanduskeskused alles juurde loovad.

„Kliendid tahavad palju uusi kaubamärke, samas astuvad nad nendest poodidest mööda, mõeldes, et võib-olla ostan sealt homme,“ rääkis ta. „Ja siis astutakse sisse juba mõnda tuttavasse poodi ja ostetakse hoopis sealt. Külastajad nõuavad, tehke midagi uut.“

Suure saavutusena tõi ta välja, et keskus on tänu meelelahutuse alale suutnud kinnistada lastega peresid, kuid nüüd on vaja neid ka poode külastama ja seal ostma saada.

Remmelkoor ei olnud nõus konkurendi Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsaga, kes märkis, et T1 kaubanduskeskuse saaks toimima, kui suurendada meelahutuse osa, kuid sellega kaasneb probleem, et meelelahutuse renditase on madalam.

„Võib-olla rendime meelelahutusse viie euroga ruutmeetrist kuus pinda, aga tänu sellega kaasnevale rahvavooga teenime poodidest seetõttu ühe euro ruutmeetrilt rohkem,“ lausus ta.

Kaubanduskeskus T1 pole müügis.

„Täna me kaubanduskeskuse müügiga ei tegele,“ lausus Remmelkoor. „Me ei otsi ostjat, aga tööpõld on meil lai. Me mõtleme pikas perspektiivis.“