Taani ja Eesti finantsinspektsioonide juhid Danske pärast karvupidi koos: Taani veeretab vastutust Eestile, viimane ütleb, et tegeles ainsana riskiga
Taani FI juht Jesper Berg alustas täna parlamendikomisjoni ees peetud ettekannet tõdemusega, et Venemaa on suurim riskifaktor Euroopa panganduses ja finantssektoris ning rahapesuoht on kõige suurem mitteresidentidest klientide osas, kes soovivad Venemaalt väljapoole oma legaalselt või mittelegaalselt omandatud vara paigutada.
Seejuures rõhutas Berg, et Danske Eesti filiaali puhul on järelevalve tegemine asukohamaa ehk Eesti finantsinspektsiooni ülesanne. Ta märkis ka, et Taani FI uurimised näitavad, et rahapesu ei ole Danske Bankis üldisemalt levinud, viidates selgelt sellele, et rahapesule kaasaaitamine oli kitsalt Danske Eesti filiaali probleem.
Vastuvõtval riigil on väga piiratud roll
„Tagantjärgi tarkus ja vastutuse veeretamine meile ei meeldi, sestap vaatame veel kord fakte, mida oleme korduvalt ka varasemalt esitanud,” märkis seepeale Eesti finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
Tema selgituste kohaselt kuulub pangandusdirektiivi kohaselt panga järelevalve, sh riskikontrolli organisatsiooni järelevalve päritoluliikmesriigi pädeva asutuse vastutusalasse. „Vastuvõtval riigil on siin väga piiratud roll,” rääkis Kessler.
Ka ütles Eesti FI juht, et rahapesu tõkestamise direktiivi puhul juunini 2015 kehtinud versioon ei täpsustanud, kes panga filiaali poolt rahapesu tõkestamise normide üle järelevalvet teeb – kas päritolu või vastuvõtva riigi pädev asutus või mõlemad.
Küll aga paneb selle selgemalt paika juunist 2015 kehtiv regulatsioon, mis sätestab selgesti järelevalvepädevused. „Selle kohaselt on roll mõlemal, nii päritolu kui ka vastuvõtva riigi pädevatel asutustel,” sõnas Kessler.
Danske eksitas Eesti FI-d
Ta meenutas, et 2012. ja 2013. aastal esitas Eesti FI mitmeid päringuid Danske panga riskikontrolli organisatsiooni kohta, millele pank otse või Taani FI kaudu vastas eksitavalt, et kontrollid toimivad ja vastavad äririskidele või on parandamisel.
2014. aastal tegi Eesti FI Danske Eesti filiaalis kaks kohapealset kontrolli, mille tagajärjel valminud 340-leheküljelises aktis tuvastati minetused filiaali riskikontrolli organisatsioonis. 2015. aastal tegi Eesti FI ettekirjutuse pangale, et see seaks oma riskikontrolli organisatsiooni korda – vastavaks riskantsele mitteresidentide ärile. „Sama aasta lõpuks oli pank sellest ärist väljunud,” nentis Eesti FI juht.
2018. aasta septembris avaldatud Danske enda raporti kokkuvõte kinnitas olulisi minetusi panga riskikontrolli organisatsioonis varasemal perioodil. „Kokkuvõttes oli Eesti FI riigiasutustest ainus, kes reaalselt riskiga tegeles ja kelle tegevuse tõttu mitteresidentide äri osas muutus sündis,” rõhutas Kessler.
