Taani leht Berlingske kirjutab, et Prantsusmaa poolt algatatud Danske Bank Eesti rahapesu uurimine on seotud mõrvatud Venemaa advokaadi Sergei Magnitski juhtumi rahade liigutamisega.
Prantsusmaa võimud on algatanud uurimise Danske Banki vastu, sidudes selle otseselt nn. Magnitski juhtumiga, mis on rahvusvahelise kuritegevuse, rahapesu ja inimõiguste rikkumise üks kõige suurejoonelisem juhtum.
Sergei Magnitski suri Venemaal vanglas, kuna andis informatsiooni maksupettuse kohta.
Venemaal ulatub Magnitski poolt avaldatud juhtumis rahapesu ja korruptsioon 230 miljoni dollarilise summani. Osa sellest rahast pesti läbi maksuvabade firmade ja pankade üle maailma, sealhulgas läbi Dankse Banki.
Kolmapäeva õhtul avalikustas Danske Bank, et nad on sattunud Prantsusmaal uurimise alla, kuid pressiteates polnud mainitud Magnitski juhtumit.
Magnitski endine tööandja finantsist William Browder kinnitas Taani lehele, et Prantsusmaa uurimine on otseselt seotud Magnitski juhtumiga seotud rahavoogudega.
„Jah. Kriminaaluurimine on vastus rahapesule, mis tuli 230 miljoni dollarilisest Sergei Magnitski paljastatud juhtumist, mille eest ta mõrvati,“ teatas Browder emailis Berlingskele.
Tänavu aasta algul avaldas Taani leht kui sügavalt on Danske Bank Eestis seotud väga tõsiste rahapesujuhtumitega.
Paraku ei usu Prantsusmaa uurijad, et Danske Bank Eestis lihtsalt kasutati ära. Selline sõnastus viitab, et Danske Bank Eestis mängis loos oluliselt suuremat rolli.
„See on ülitõsine süüdistus,“ ütles üks õigusekspert. „Uurijad näivad uskuvat, et Danske Bank Eestis mitte üksnes ei teadnud illegaalsest tegevusest, vaid osales selles,“ ütles õigusbüroo Revisorjura.dk rahapesuvastase regulatsiooni ekspert Jakob Dadenroth Bernhoft.
Flemming Pristed Danske Bankist ütles, et ta ei soovi konkreetset juhtumit kommenteerida.
„Nagu oleme varemgi öelnud üllatab meid samuti meie Eesti filiaali kaudu antud perioodil toimunud kahtlaste tehingute ulatus,“ lausus ta.
Vastavalt Prantusmaa kohtu informatsioonile uuritakse umbes 15 miljoni euro pesu läbi Danske Banki perioodil 2008. aasta jaanuarist kuni 2011. aasta juulini. Umbes sel ajal aastatel 2009 kuni 2012 vastutas Danske Banki Balti üksuste, sealhulgas Eesti filiaali, töö eest otseselt Danske Banki praegune grupi juhatuse esimees Thomas Borgen.
Borgen teatas pressiteates, et „kuigi me ei tea veel kas antud juhtumi osas üldse toimus midagi illegaalset, oleme me selgelt rahulolematud, et Eestis pole ajalooliselt oldud piisavalt head vältimaks potentsiaalset rahapesu.“
Danske Bnaki seostamine Magnitski juhtumiga on silmapistev,“ ütles Bernhoft. „See kinnitab, et tõsiselt kuritegelik raha liikus läbi panga,“ ütles ta viidates Prantsusmaa süüdistusele, et raha tuli pettustest ja maksude vältimisest.
Leht teab antud juhtumi mõningaid üksikasju.
Prantsusmaa võimude andmetel pesti raha kandes seda Prantsusmaa firmasse S.a.r.l Decobat, mis paberil oli prantsuse-vene taustaga naise juhitud ja tegutses värvide kaubandusega. Ka tema on lehe väitel uurimise all.
Raha tuli firmasse Danske Bank Eestist Belize maksuvabast firmast Argenta Systems Ltd. Antud maksuparadiisis asuva firma aadress on Moskvas. Eesti politsei poolt Taani lehele avaldatud dokumentide kohaselt juhivad ettevõtet Venemaa kodanikud.
Eesti võimud uurisid varem Argenta Systemsi, kui lõpetasid väga lähedal loobudes ettevõttele formaalse süüdistuse esitamisest, kuna enamus ettevõtte kontosid olid juba suletud ja raha oli läinud.
William Browderi sõnul mängis Eesti rahapesus võtmerolli.
Venemaa advokaat Magnitski arreteeriti, mõisteti süüdi ja avastati vanglakongist surnuna.
Juhtum puudutab Venemaa advokaat Sergei Magnitskit ja see algas kui tema ja ta tööandja varahaldusfirma Hermitage Capital, mida juhtis William Browder, avaldasid info kõrge Venemaa riigiametniku kohta, kes teostas Venemaal 230 miljoni dollarises mahus maksupettuse.
Varsti pärast info avalikustamist arreteeriti Magnitski ja ta ise mõisteti süüdi pettuses. 2009. aastal kui ta oli veetnud juba aasta vanglas, suri ta vangikongis imelikel asjaoludel. Uurimine tuvastas, et Magnitski oli korduvalt palunud arstiabi, millest keelduti.
Juhtum tõi kaasa diplomaatilise kriisi suhetes USAga, kus võeti vastu niinimetatud Magnitski seadus, millega külmutati varad ja keelati USAs juhtumiga arvatavasti seotud Venemaa võimueliiti kuulvate kodanike USAsse pääs.
Venemaa blokeeris kättemaksuks sanktsioonidele USA kodanike poolt venelaste lapsendamise.
Alates Magnitski surmast on William Browder süsteemselt püüdnud viia võimude ette inimesi, kes tema arvates on maksupettuse, rahapesu ja Magnitski saatuse taga.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
