Taani, Rootsi ja Saksamaa on asunud kaaluma maksu kehtestamist lihale. Mis on selle taga?
Plaani toetajad loetlevad maksu kehtestamise põhjustena üles nii keskkonna kui tervise mõju ja loomade heaolu, kirjutab World Economic Forum. Kas see on aga realistlik ja hakkaks see tõesti tööle? Need on mõned küsimused, mis plaani kriitikutel tekkinud on.
Kuigi ideed ennast võib saata üsna suur vastuseis nii põllumeeste kui nende esindusorganisatsioonide poolt, toetavad kõrgemat käibemaksu lihale Saksamaal näiteks nii sealsed rohelised kui sotsiaaldemokraatid. Ka Taani ja Rootsi ametnikud on tulnud sarnase ettepanekuga välja, märgib finantsanalüüsi ettevõte Fitch Solutions.
Loomakasvatusega kaasneb suur ressursikasutus. Seda nii karja- ja põllumaade, toidu kui vee näol. Ka panustab sektor oluliselt kasvuhoonegaaside emissiooni, vastutades iga-aastaselt 7,1 gigatonni CO2 eest, märgib ÜRO toidu- ja põllumajandusorgnisatsioon (FAO). See moodustab 15% inimese poolt põhjustatud emissioonist.
Kuigi mitmetes arenenud maades on lihatarbimine hakanud langema, tõuseb see igal pool mujal, sealhulgas Hiinas, selgub ajakirjas Science esitletud uuringu tulemustest. FAO ennustuse kohaselt kasvab nõudlus liha järele 2050. aastaks 70%. See on ka üheks põhjuseks, miks osad poliitikud toetavad ideed lihatarbimist maksuga piirama hakata.
Lihamaks oleks lisandus erinevatele maksudele, mis on üle ilma inimeste tervisekäitumise ja heaolu suunamiseks kehtestatud. Lisaks alkoholi- ja tubakaaktsiisile on tänaseks juba terves reas riikides suhkrumaks. Nende hulgas on nii Suurbritannia, Iirimaa, Portugal kui ka Araabia Ühendemiraadid.
Kuigi need maksud võivad olla mõjusad, on üks peamine küsimus, mis sellega kaasneb, seotud madala sissetulekuga tarbijatega. Idee toetajad aga ütlevad, et kui lihatarbimist piiravad poliitikad on piisavalt hästi välja töötatud, vähendab see ka selle võimalikku negatiivset mõju madala sissetulekuga leibkondadele.
