Taanlased on Põhjamaade parimad kauplejad – kuidas nendega äri tehes end mugavalt tunda?
Põhjamaade ärikultuuriruumis on taanlased erandid. Miks? Sest nad on tõelised ärimehed. Teised lihtsalt ei ole.
Ajalooliselt on Taani asukoht soodustanud nende kaupmeesteks kujunemist. Nad kontrollisid Balti merd sajanditel, mil tänane Lõuna-Rootsi oli veel Põhja-Taani. Samuti on Taani olnud koloniaalimpeerium, kellele kuulusid kolooniad Aafrikas, Lääne-India saarestikus, Aasias ja loomulikult lähedalasuvatel Fääri saartel ja Gröönimaal, mis iseseisvus alles hilistel 1950ndatel. Kõik see ainult tugevdas kaubanduse olulisust Taani majanduse alustalana. Ma räägin seda, et mõistaksite miks taanlased kauplemises nii head on. Nad on seda terve millenniumi teinud ning nad pole oma osavust minetanud.
Kuigi taanlastele meeldib oma koostööpartneritega pikaajalisi suhteid luua, armastavad nad ka riskida. Taanlaste jaoks on hea kokkulepe selline, kus hindade üle on alati võimalik kaubelda, sest fikseeritud hinnad on araverelistele. Sarnaselt eestlastele on taanlased otsekohesed, nii et nad ei karda oma arvamust väljendada. Taani on oma digitaliseerimisega kaugele jõudnud ning just nagu Eestiski saab seal osaühinguid veebis vaid mõne tunniga registreerida.
Töö ja vaba aega hoitakse lahus
Paljud eestlased leiavad, et taanlased on justkui lõhestunud isiksused. Kui sa kohtad taanlast õhtul pubis on ta jutukas ja elav ning te saate suurepäraselt läbi. Järgmine päev teda kontoris kohates on ta jäik ja agressiivne. Miks nii? Taanlased oskavad suurepäraselt oma tööd ja vaba aega lahus hoida ning ta ei näe selles ka mingit probleemi. Koostöös või kokkulepete sõlmimisel peab ta jääma professionaalseks, et saavutada enda jaoks parim tehing.
Taanlased näevad eestlasi stoiliste isenditena. Kuna nemad otsivad siiski pikaajalisi koostööpartnereid, tegeleksid nad pigem rõõmsameelsete või vähemalt oma tööga rahulolevate inimestega kui nendega, kes on soomeugrilikult mittemidagiütlevate näoilmetega. Nii, et jäta meelde teha taanlasega esimest korda kohtudes veidi rõõmsam nägu!
Taani ärielu juhtivad isikud on keskmiselt tunduvalt vanemad kui need, kellega Eestis harjunud oleme. Ole valmis oma oskusi tõestama enne kui sind nende poolt tõsiselt võetakse. Kuna nad otsivad pidevalt parimat tehingut, tunnevad nad selle kindlasti ära kui seda näevad.
Ärilõunad on taanlastel endiselt au sees, eriti kui kohtumised toimuvad Taanis. Ole valmis selleks, et sind viiakse õdusasse pubisse imemaitsvat smørrebrød’e, Taani võileibu, sööma. Jäta meelde, et kuigi smørrebrød’i serveeritakse akvaviidi ja õllega, ei ole soovitatav kõik pakutu lõpuni juua. Alkoholist keeldumist ei peeta ebaviisakaks, küll aga purju jäämist.
Võimaluse tekkides, olgu siis lõunal või töövälisel ajal, soovitan meie ühist ajalugu kasutada näitamaks taanlastele, et oleme sarnasemad kui nad arvata võivad. Esiteks, räägi neile Taani linnast Tallinnast. Ära unusta mainida Dannebrog’i, Taani lippu, mida Taani ristisõdalastele andis Eestis jumal kui nad üritasid Eesti paganaid ristiusku pöörata. Koht, kus lipp alla kukkus, on Tallinna vanalinnas endiselt selgesti märgistatud. Räägi neile, et sedasama lippu kasutatakse endiselt Harjumaa lipuna. Meenuta neile Taani valdusi Eestis, Eesti hertsogkonda või Taani keeles Hertugdømmet Estland, mis sajandeid kattis pool tänasest Eesti pindalast.
Räägi ühisest iidsest ajaloost
Miks peaksid rääkima iidsest ajaloost kui tahad täna tehingut teha? Sest paljudel taanlastel pole meie ühisest ajaloost aimugi ning selle jagamine aitab neil eestlastega äri tehes end mugavamalt tunda. Enamik taanlasi ei pruugi kolme Balti riigi vahel vahetki teha, seega andes neile Eesti kohta taustinfot tunnetavad nad Eestit rohkem Taani ajaloo osana. Lisaks peaksid rõhutama põhjamaa kultuuri Eestis, sest see kinnitab neile samuti, et meil on samad väärtused ja taust ning saame koos töötades hästi hakkama. Veel üks hea teema, mida töövälistel kokkusaamistel arutada on õlu. Selle sõna tunneb iga põhjamaariikide elanik ära, sest see on meil sama (øl, õlu, öl, olut, øl)!
