"Hollandis kehtestati pakendimaks 2008. aastal, millest juba 2012. aastal loobuti. Hollandi ametliku mõjuanalüüsi kohaselt ei täitnud pakendimaks oma esialgset pakendikoguste vähendamise ehk keskkonnakaitselist eesmärki," kirjutas ETO pöördumises rahandusministeeriumi poole.

"Vähendamaks pakendamisega kaasnevat keskkonnamõju ning pakendi tootmiskulu, on Euroopa pakendiettevõtjad aasta-aastalt tegelenud toiduainete pakendi ökodisaini ja pakendi massi optimeerimisega. Näiteks 2000. aasta ja 2010. aasta pakendi netokaalu analüüsi võrdlusandmetest järeldub, et pakendi massi on vähendatud olenevalt pakendimaterjali tüübist 7-18 protsenti."

Riigi poolset pakendimaksu kasutavad vaid üksikud erandid

"Euroopas toimub pakendi taaskasutus valdavalt laiendatud tootjavastutuse põhimõttel ja riigi poolt kehtestatud pakendimaks on kasutusel vaid üksiku erandina. Järelikult on tänaseks turule toodava pakendi kogust ja sellest tulenevat keskkonna koormust juba vähendatud optimaalse piirini, ka ilma riigi poolse sekkumiseta ehk ilma pakendimaksuta. Eesti on rakendamas süsteemi, mille analoog praktikas on Hollandis ebaõnnestunud."

"Meie ettepanek on kaaluda pakendimaksu kehtestamise kavatsusest loobumist Eestis, sest pakendi täiendav maksustamine ei suuna pakendiettevõtjaid keskkonnahoidlikumale pakendamisele."

Infosüsteemide rajamine 2018. aastaks on ebareaalne

"Arvestades seadusemuudatuse mõju, mastaapsust ja sellega kaasnevat uute infosüsteemide rajamise vajadust, on seaduse jõustamine alates 2018. aasta jaanuarist ebareaalne."

"Teadaolevalt ei ole pakiseaduse arenduse spetsifikatsiooni koostamisega veel alustatud. Tagamaks taaskasutusorganisatsioonide infosüsteemi ja PAKISe vaheline andmevahetus, peavad organisatsioonid teostama oma infosüsteemis olulised arendustööd ning tagama selleks vajalikud eelarvelised finantsvahendid."

Eelnõus esitatud numbrid ei ole usaldusväärsed

"Põhjendamaks pakendimaksu rakendamise vajadust ja õigustamaks, püütakse seletuskirjas jätta mulje, nagu tarbitakse ja tekitatakse Eestis pakendijäätmeid võrreldes teiste EL riikidega keskmisest rohkem. On ilmne, et andmed nagu pakendi teke 170 kg inimese kohta aastas, ei ole usaldusväärsed, sest nende arvutamise metoodika on pealiskaudne."

"2016. aastal avaldas Keskkonnaministeerium uuringu tulemused, mis viitasid selgelt, et jäätmekäitlejate poolt riiklikule jäätmeregistrile edastatud andmetes olid olulised ebatäpsused," kirjutati TKO avalduses.