Taastuvenergia koda: riigi raha põlevkiviõli tootmisesse investeerimine on vastutustundetu

 (28)
Taastuvenergia koda: riigi raha põlevkiviõli tootmisesse investeerimine on vastutustundetu
Foto: Madis Veltman

Otsustada praegu Eesti Energiale 125 miljonilise rahasüsti tegemine uue õlitehase ehitamiseks oleks vastuolus eriolukorrast lähtuvate prioriteetidega rahvatervise ja sotsiaalmajandusliku heaolu vallas, naftakriisist tehtavate järeldustega ning kõiksugu seni võetud eesmärkidega liikuda jätkusuutlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtu suunas, kirjutab taastuvenergia koja juht Mihkel Annus.

Möödunud nädalal teatas valitsus, et arutab Eesti Energia aktsiakapitali suurendamist täiendava põlevkiviõli tehase rajamiseks. Valitsusliikmete seniste kommentaaride põhjal on alust järeldada, et 125 miljoni euro suunamise otsus riiklikule energiakontsernile on sisuliselt tehtud ning vajab vaid kinnitamist.

Selline otsus oleks aga vastuolus eriolukorrast lähtuvate prioriteetidega rahvatervise ja sotsiaalmajandusliku heaolu vallas, naftakriisist tehtavate järeldustega ning kõiksugu seni võetud eesmärkidega liikuda jätkusuutlikumate tehnoloogiate kasutuselevõtu suunas.

Riskantne investeering teadmatusse

Kui veel mõned kuud tagasi seadis ehk suurima küsimärgi investeeringu kohale Euroopa Liidu aina ambitsioonikam keskkonnahoiu poliitika, siis tänaseks oleme seismas suurema teadmatuse ja lisandunud muutujate ees.

Olukorras kus Brenti toornafta hind on järsult kukkunud tuntavalt allapoole piiri, milles alates oleks majanduslikult mõistlik põlevkiviõli praegu kehtivates tingimustes toota, ei kõla valdkonda investeerimine just eriti nutikalt. Nii koroonakriisi vapustustest kui naftariikide vahelisest pusklemisest räsitud hind ei püsi aastakümnete madalaimal tasemel jäädavalt, kuid määramatus hinna suhtes on siiski püsiv. Ei pea kaugelt minevikust meenutama õpetlikku aega, mil 2016. aastal madala turuhinna tõttu kodused õlitehased seisid.

Seotud lood:

Majandust raputav koroonakriis on sellisel kujul pretsedenditu ning hetkel veel prognoosimatute tagajärgedega. Ajal, mil enamikes arenenud riikides on viirusega diagnoositute arv veel eksponentsiaalselt kasvamas, pole võimalik täiel kindlusel prognoosida, millal ja millises seisus maailma majandus kriisist väljub. On selge, et kõigutamata ei jää ka energeetikasektor.

Põlevkiviõli strateegiline nõrkus turul

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juhi Fatih Biroli märtsi alguses lausutud sõnade kohaselt on hetkel enim löögi all just transpordiks kasutatavate kütuste nõudlus - inimeste ja kaupade liikumine on järsult vähenenud. Seejuures tasub silmas pidada, et põlevkiviõli kasutatakse segamiskomponendina just transpordikütustes, mida kasutavad maailmamerel seilavad laevad.

Tootmise omahinna ning toote füüsikaliste omaduste tõttu on põlevkiviõli võrreldes teiste naftasaadustega ebamugavas positsioonis - hinna kõikudes ja nõudluse vähenedes on põlevkiviõli esimene, mis turul konkureerida ei suuda.

Oma pitseri sellele vajutab fossiilkütuste globaalsele nõudlusele ka lähikümnendil süvenev transpordisektori elektrifitseerimine ning gaasiliste kütuste kasutuselevõtt sh laevanduses. Samuti on pea ennustamatu, millal kriisieelne nõudlus taastub ning kuivõrd mõjutab seda paratamatu kaugtöö žanri viljelemine - ajutised lahendused on pahatihti kõige püsivamad!

Investeering on vastuolus pikaajaliste eesmärkidega

Valitsus toetas möödunud aasta oktoobris Euroopa Liidu eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne majandus, saades selle võimalikkusest Eestis ka kinnitust SEI Tallinna keskuse poolt koostatud analüüsist. Kliimaneutraalsus pole pelgalt möödunud aasta populaarne teemaviide, vaid teadlaskonna kollektiivne siht pöördumatu ning pretsedenditu keskkonnamõju minimeerimiseks.

Kui valitsus eelnevast hoolimata fossiilkütustesse raha paigutamist jätkab, on see selge märk sellest, et kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgist ja vajadusest pole tegelikult seni sisuliselt aru saadud.

Silmamoondusena toimib ka väide nagu vähendaks õli utmine kasvuhoonegaaside heidet. Tõsi, riigi statistikas see tõesti nõnda kajastuks, kuid põlevkiviõli mootorikütusena põletades vallandub globaalselt rohkem kasvuhoonegaase kui sama koguse põlevkivi elektriks põletades.

Majandussurutise leevendamiseks tuleb investeerida targalt

Riigil on hoovad majanduse ergutamiseks kehval ajal investeeringute suunamise ja soodsa investeerimiskeskkonna loomise kujul. Raha paigutamise kriteeriumiteks peab seejuures olema nii lühiajaline leevendus kui ka pikaajaline kasu.

Nii Eesti Taastuvenergia Koja kui eelpool mainitud SEI Tallinna keskuse analüüsid on viidanud jätkusuutlike ja puhaste tehnoloogiate kasutuselevõtu olulisele sotsiaalmajanduslikule kasule. Veelgi enam, need on investeeringud, mis Eesti riigil ja ettevõtetel tuleb niikuinii lähikümnendite perspektiivis teha.

Saatus on kaardid kätte mänginud ning just hetkel on kõige õigem aeg prioriseerida tempokamat taastuvenergia kasutuselevõttu ning energiatõhusust soodustavaid meetmeid, sh toetava taristu rajamist. Põlevkiviõlitehase investeerimisotsusega astutakse aga samm vales suunas ning tehakse selle sõltuvusest vabanemise protsess tulevikus veelgi valusamaks.