Taavi Aas rekadest kesklinnas: kaubavedu ei kao kuskile, autode massipiirangud takistavad üldist majanduse arengut

 (45)
Ummik Tallinna kesklinnas.
Ummik Tallinna kesklinnas. Foto: Rauno Volmar

Kuigi trend, et majanduse kasvamisega kasvavad tingimata ka transpordimahud, on aeglaselt muutumas tänu suuremale teenuste ekspordile ning ringmajandusele, ei kao kaupade vedu mitte kunagi mitte kuhugi. Lühiajalised lahendused, nagu autode massipiirangud Tallinna linnas, võivad tuua kiiret leevendust, kuid juba lühikeses perspektiivis takistavad üldist majanduse arengut, tõdeb majandus- ja taristuminister Taavi Aas vanasadama kaubaliiklust kommenteerides.

Suuremahulised kaubaveod läbi Tallinna kesklinna on probleem, millele on riigi, linna ja Tallinna Sadama koostöös lahendusi otsitud aastaid. Reidi tee ehitamine toob sellele kindlasti leevendust Ahtri, Jõe ning Narva mnt piirkonnas, kuid ei lahenda pidevalt kasvavate kaubaveomahtudega kaasnevaid kõiki probleeme.

Tipptunni aegsete ummikute tekkimisest suurem probleem on õhusaaste, mida kõigi transpordiliikide kasutamine kaasa toob.

Lisaks Tallinna kesklinna saaste- ja ummikuprobleemidele toovad kasvavad veokite mahud kaasa ka suurema koormuse maanteedele. Eeldada võib, et Soome ja Eesti vahel liikuvate kaupade sihtpunkt ei ole vaid Tallinn ja Helsingi, vaid kaubamahud liiguvad edasi nii Eesti ja Soome siseselt ja ka üle riigipiiride. Näiteks liigub maanteeameti loendusandmete põhjal igas ööpäevas üle Eesti ja Läti piiri ca 1600 autorongi, mis teeb ca 584 000 rekat aastas, rääkimata veomahtudest Narva või Paldiski suunas, kuid väiksemas mahus ka Tallinna ja Tartu vahel.

Seotud lood:

Via Balticale vaadates tuleb mõelda ka sellele, et trassile jääb teisigi väiksemaid ja suuremaid asulaid, kus kesklinnast ümbersõidud on Euroopa Liidu struktuurivahendite abiga rajatud ja rekonstrueeritud (nt Ehitajate tee ning Liivi tee Pärnus) või kus selliseid veel ei ole (nt Are). Siin on ühtpidi lahenduseks maanteede pidev laiendamine, kuid see ei aita kaasa saaste vähendamisele.

Nii Tallinna, Tartu, Narva kui Pärnu liikluse ning sellega kaasnevatele probleemidele annab selget leevendust kasutatavate transpordiliikide mitmekesistamine. Selleks on aga vajalik luua võimalused. Näiteks Rail Balticu projektiga ehitatakse välja Tallinna Sadamale kuuluva Muuga sadama territooriumil Euroopa laiusel raudtee ühendused, samuti kaupade ümberlaadimise võimalused olemasolevale raudteele, samuti veoautodele.

On selge, et Muuga ja Vuosaari vahelise kaubaliikluse suurendamine aitab rekad Tallinna kesklinnast välja viia. Raudteeühenduste parendamine aga toob kaasa probleemide leevendamise ka põhimaanteedel, eelkõige põhja-lõuna suunalisel Via Baltical. RB raames Pärnu kaubajaama Euroopa laiusel raudtee viimine muudab raudteetransporti atraktiivsemaks ka Lõuna-Eesti ettevõtjatele. Juba praeguseks on AS Operail edukalt käivitatud raudteeveod Tartu ja Tallinna ning Sillamäe ja Tartu vahel. Arvestades, et autotranspordi ja raudteetranspordi CO2 emissiooni vahe on ca 2,8 kordne raudteetranspordi kasuks, on igati loogiline, et nii Eesti kui muu Euroopa valitsuste suundumus on eelisarendada just raudteetransporti. Oluline on ka see, et õnnetuste arv raudteel on 70 korda madalam võrreldes autotranspordiga.

Kuigi trend, et majanduse kasvamisega kasvavad tingimata ka transpordimahud, on aeglaselt muutumas tänu suuremale teenuste ekspordile ning ringmajandusele, ei kao kaupade vedu mitte kunagi mitte kuhugi. Lühiajalised lahendused, nagu autode massipiirangud Tallinna linnas, võivad tuua kiiret leevendust, kuid juba lühikeses perspektiivis takistavad üldist majanduse arengut.

Loe veel

Seega on vaja vaadata natuke kaugemale, investeerida inim- ja looduskeskkonnale sobilikumasse taristusse. Juba alates 2026. aastast on põhja-lõuna suunal võimalik kasutada kiiret, ohutut ja keskkonnasõbralikku Rail Balticut. Nii riik kui linn peavad „lööma kannad maha“ ning tegema kõik, et Rail Balticust tulenevaid võimalusi maksimaalselt ära kasutataks; kaubad Tallinna või Pärnu tänavate asemel mööda Muugale suunduvat raudteed liiguks. Elukeskkond linnades seeläbi ainult paraneks.