Taavi Aasa arvates peaks Eesti kaaluma värske Euroopa Liidu otsuse tõttu kohtusse minekut

 (36)
Taavi Aas
Taavi AasFoto: Ilmar Saabas

21. augustil jõustub Euroopa Liikuvuspakett, mille kohta on nii Eesti kui ka veel kaheksa Euroopa Liidu liikmesriiki korduvalt avaldanud vastumeelt, kuna reform sellisel kujul läheb nende hinnangul vastuollu Euroopa Liidu ühtse siseturu ning kliimaeesmärkide põhimõtetega.

Liikuvuspaketiga muutuvad sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuded, autoveo-ettevõtjana tegutsemine ja rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu reeglid ning kehtestatakse normid sõidukijuhtide lähetamise kohta rahvusvahelistel vedudel.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul peab nüüd tõsiselt kaaluma koos teiste liikmesriikidega kohtutee ette võtmist. „Olenemata meie ja kaheksa teise riigi pingutustest, võeti liikuvuspakett vastu kujul, mis läheb vastuollu Euroopa siseturu põhimõtetega ja on enda loomult protektsionism. Paraku on selle paketiga meie autoveo-ettevõtjatel tulevikus keerulisem Euroopas konkureerida. Vastuvõetud pakett on ka meie kliimaeesmärke silmas pidades täiesti arusaamatu. Poola ja mitmed teised riigid on juba varasemalt lubanud võtta ette kohtutee, nüüd peame ka meie neid võimalusi valitsuses arutama," sõnas Aas.

Eile avaldatud Liikuvuspakett jõustub selle aasta 21. augustil, kuid paljud muudatused kohalduvad kaugemas tulevikus. Alates 21. augustist hakkavad kehtima sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeaja reeglite muudatused. Veoettevõtted peavad edaspidi tagama, et rahvusvahelisi vedusid tegevad juhid saavad regulaarselt, vähemalt iga nelja nädala tagant, veeta puhkeperioode kodus või ettevõtte liikmesriigi tugipunktis.

Seotud lood:

Konkreetsemaks muutub ka regulaarse iganädalase puhkeaja kabiinis kasutamise keeld ja lisandub veoettevõttele kohustus tasuda sõidukijuhi majutuskulud. Eritingimustel on lubatud parvlaeva või rongiga veetava sõidukijuhil katkestada ka iganädalast puhkeaega. Ühtlasi täpsustuvad maanteetranspordis kaasnevate erakorraliste tõrgete korral käitumisreegleid, millega muudetakse rahvusvaheliselt veolt koju naasva autojuhi sõiduaja arvestust paindlikumaks.

Sõidumeeriku kasutamist ja selle tehnilist arengut puudutavad muudatused jõustuvad üleminekuperioodidega. Näiteks, alates 31.12.2024 suureneb teedel teostatava järelevalve käigus kontrollitava perioodi pikkus 28-lt päevalt 56-le. Viie aasta jooksul on etapiline üleminek (sh analoog- ja „SMART 1" sõidumeerikute kohustuslik väljavahetamine) uue põlvkonna sõidumeerikule „SMART 2". Sõidumeerikus riigipiiri ületuste fikseerimise kohustus hakkab kehtima poolteist aastat pärast liikuvuspaketi jõustumisest.

18 kuu möödumisel liikuvuspaketi jõustumisest hakkavad välislähetustel kehtima uued sõidukijuhtide lähetamise nõuded, sh lähetuse sihtriigis kehtestatud töötasu maksmise kohustus. Uued lähetamise normid kohalduvad nii kabotaažvedudele kui rahvusvahelistele vedudele, väljaarvatud transiitvedudele, kahepoolsetele vedudele ning kahepoolsetele vedudele, mille raames toimub kaks täiendavat peale- või mahalaadimist marsruudile jäävates riikides.

Sama üleminekuperioodi möödumisel kohalduvad mitmed uued nõuded ka autoveo-ettevõtjale, kes peab tagama rahvusvahelisel autoveol kasutatava mootorsõiduki vähemalt iga 8 nädala tagant koduriiki tagasipöördumise.

„Iga 8 nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveo-ettevõtjale aastas potentsiaalselt 6 tühjalt tagasisõitu Eestisse, mis lisaks kaasnevale keskkonna koormusele toob kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda kajastub kõrgemates teenuste ja kaupade hindades. Tegemist on sisus geograafilise piiranguga pakkuda transporditeenuseid, peame seda diskrimineerivaks Euroopa Liidu äärealade liikmesriikide ettevõtjate suhtes," lisas Aas. Eesti ja mitmed teised Euroopa Liidu äärealade liikmesriigid olid küll selle nõude kehtestamise vastu, kuid Euroopa Parlamendis hääletati suurte häälteenamusega selle poolt.

18 kuu möödumisel muudatuste jõustumisest karmistuvad ka kabotaažvedude korraldamise reeglid. Kehtivale kabotaažvedude põhireeglile, mille kohaselt võib pärast rahvusvahelist veosevedu teha vastuvõtvas liikmesriigis 3 kabotaažvedu 7 päeva jooksul, lisandub 4-päevane perioodinõue, mille jooksul ei ole veoettevõtjal lubatud vastavas riigis kabotaažvedu teostada.

21 kuu möödumisel liikuvuspaketi jõustumisest hõlmatakse autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise nõuetega ka üle 2,5 kuni 3,5 tonni lubatud täismassiga mootorsõidukid ja autorongid, mida kasutatakse rahvusvahelistel veosevedudel. Lisaks alates 1.07.2026 peavad nimetatud sõidukid olema varustatud „SMART 2" sõidumeerikuga.