SKAIS2 planeerimine algas neli aastat tagasi, 2014. aasta augustis peetud koosolekul öeldi veel optimistlikult välja, et uus infosüsteem pannakse vähem kui kahe aastaga tööle.
Rääkisime toonase riigi IT-juhi ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) IT-asekantsleri Taavi Kotkaga, et aru saada, mis megaprojektiga valesti läks.

“SKAIS2 oli väga ambitsioonikas projekt. Ühelt poolt oli vastu võetud rida seadusi, mille toetamiseks oli vaja uuendada tarkvara, lisaks taheti välja vahetada nullist senine kasutusel olnud tehnoloogia ehk siis SKAIS1. MKM-i arvutused näitasid, et ajagraafik on selgelt liiga napp ning vajas eduka tulemuse saavutamiseks väga tugevat projektimeeskonda ja juhtimist nii arendajate kui sotsiaalministeeriumi poolt. Juba esimesed kuud näitasid, et ei tellija ega täitja poolel piisavalt jõulist juhtimist ei ole, mistõttu oli ette näha, et see projekt tulemuseni ei jõua – sellele juhtis ka MKM korduvalt tähelepanu nii suuliselt kui ka ametlike kirjadega,” rääkis Kotka.

“Samas IT-projektide puhul võetakse täiesti süüdimatult suuri riske ja kui märgid näitavad, et asjad kisuvad rappa, siis selle asemel, et võtta aeg maha ja uuesti otsustada, kaetakse silmad ja kõrvad hoiatuste eest ja loodetakse, et äkki sünnib ime. Ei sünni, mitte kunagi ei sünni,” lausus ta. “Sotsiaalministeeriumi ametnikud ei saa teha otsust, et paneme projekti seisma, vaatame eesmärgid ja ajagraafiku üle, lükkame reformide ja seaduste jõustumise edasi jms. Seda saab otsustada minister ja kui tal on vaja otsustamisel tuge, siis saab aidata valitsus. Selle asemel, et teha raskeid valikuid, peideti pea liiva alla ja lasti miljonitel eurodel lihtsalt põleda.”

Loe pikemalt Geenius.ee'st.