Taavi Kotka viiks e-residentsuse börsile: miks ei võiks see olla rahvaaktsia!

 (59)
Taavi Kotka e-residentsuse 5. sünnipäeva tähistamisel
Taavi Kotka e-residentsuse 5. sünnipäeva tähistamiselFoto: Raul Mee

Laupäeval e-residentsuse 5. sünnipäeva tähistamisel käis programmi üks arhitekte, Eesti esimene IT-juht ja tänane e-residentsuse nõukogu juht Taavi Kotka välja mõtte, et programmi võiks kuni 50% ulatuses börsile viia. Ärilehele kinnitas Kotka, et idee ise on juba paar aastat küpsenud.

„E-residentsus kasvab kiirelt ja toob riigile märkimisväärset tulu – pürgides kasumlikkuselt Eesti Energia ja Tallinna Sadama järel kolmandaks riiklikuks ettevõtmiseks,” rääkis Kotka, kes töötas ajavahemikus 2013-2017 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Eesti esimese IT-asekantslerina ning oli 2014. aastal Rutt Annuse ja Siim Sikkuti kõrval üks e-residentsuse programmi käivitajatest.

„Samas, kui välja arvata väike arendusmeeskond EAS-is, on tegemist mõnes mõttes ametnike hobiprojektiga. Selleks, et see riiklik start-up veel kiiremini kasvaks ja rohkem tulu tooks, peaks seda fokuseeritumalt arendama ning kaasama investeeringuteks lisakapitali. Börsile minek oleks selles osas julge ja parajalt hull mõte,” põhjendas tänane e-residentsuse programmi nõukogu juht.

Võiks saada rahvaaktsiaks

Kuigi praeguse taseme hoidmiseks on e-residentsuse programmil vahendid olemas, oleks lisainvesteeringutest abi just kasvuhüppe saavutamiseks. Kotka kinnitusel on idee, kuidas saada e-residentsuse programm konkreetsemaks ja rohkem rahva omaks, küpsenud juba paar aastat.

Seotud lood:

„Kasvunumbreid vaadates oleks see investeerimisobjektina väga ahvatlev ja miks ei võiks see olla rahvaaktsia. Mõtleme kastist välja!” ütles ta. Programmi nõukogu juht usub, et see on vaid ärategemise ja tahte küsimus – nagu ka e-residentsuse programmi enda loomine 2014. aastal oli.

Ühtlasi juhtis Kotka tähelepanu sellele, et läbi aegade on eestlaste vähene arusaam e-residentsuse programmist olnud suurim etteheide sellele. „Börsile viimine suurendaks nähtavust ka Eesti-siseselt ja annaks eestlastele endile selle programme edust osa saada,” märkis Kotka. Kuigi ta tõdes, et e-residentsus on küll ennekõike välismaalastele suunatud, teevad seda programmi paremaks ikkagi eestlased ise.

„Seda nii ettevõtluskeskkonda arendades kui ka teenuseid pakkudes. Rääkimata sellest, et kui me tahame saada oma majandust suuremaks, siis meil on vaja sellega liita rohkem inimesi väljaspoolt oma riiki ja siin saaksime kõik olla müügimehed,” sõnas e-residentsuse programmi nõukogu juht.

Kui oma laupäevases üleskutses pakkus Kotka, et e-residentsuse programmi võiks umbes poole ulatuses börsile viia, täpsustas ta nüüd, et see number on ennekõike hüpoteetiline. „Esmaidee oli, et riigile jääks loodavas kehas kontrollpakk ja ülejäänud oleks börsil kaubeldav,” selgitas Kotka.

Kuigi e-residentsuse börsile viimine tooks kaasa palju tehnilist tööd, usub programmi nõukogu juht, et iseenesest ei oleks selles midagi ületamatut. „Kõige keerulisem on kokku leppida, kuidas arvestatakse e-residentsuse programmi tulu,” tõi ta välja.

Täna on maksu- ja tolliameti ning e-residentsuse programmi vahel valem kokkulepitud, mida arvestatakse ka meeskonna ühe peamise KPI-na, aga börsile minekuks tuleks see veelgi täpsemaks ajada. „Lihtne see ei ole, aga ka mitte võimatu,” kinnitas Kotka.

Programm toonud üle 31 miljoni euro tulu

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 62 000 e-residendi Eestisse loonud üle 10 100 ettevõtte, milles töötab ligi 1700 inimest. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm ligi viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu üle 31 miljoni euro.