Taavi Laur: pangad peaksid laenupuhkust pakkuma koostöös, et jõupositsiooni ära kasutamist vältida
Eesti pangad peaksid praeguses kriisis laenupuhkust pakkuma riigiga kooskõlastatult ja koordineeritult, vältimaks olukorda, et mõni pank lühiajalise maksepuhkuse pakkumisega kasutaks oma jõupositsiooni ning muudaks lepingutingimusi, kirjutab Aureus Capital Consultingu partner, endine EASi ning UniCrediti Eesti üksuse juht Taavi Laur.
Me oleme eriolukorras olnud veel lühikest aega, kuid teadmatus suurendab ebakindlust nii ettevõtjates kui ka töötajates. Hirmul on suured silmad, aga ilmselt tajuvad kõik, et ilma majanduslike kahjudeta me sellest välja ei tule. Kui suured need kahjud saavad olema, saame aimu, kui lõppeb eriolukord ja saame selgeks, milline saab olema uus normaalsus.
Ettevõtluses on toimunud nädala jooksul suured muutused – üle on mindud kriisijuhtimisele, mis lähtub eelmise kriisi õppetunnist, et tegutseda tuleb nüüd ja kohe. Investeeringud on külmutatud, hankijatele maksed on pidurdatud ja klientide laekumisi püütakse varem kätte saada. Kõik kulud, sh tööjõukulud, on ümbervaatamisel ning koondamisel.
Pangad ei jõua jooksvate projektidega tegeleda, sest lauad on täitunud laenupuhkuste taotlusega, mis arusaadavalt tuleb samuti klientide eelmise kriisi kogemustest ja need olid nii mõnelegi valusad. Leevendamaks võimalikku valu, on surve riigiabile ja otsetoetustele ettevõtjate poolt suur.
Pangad peaksid tegutsema koordineeritult
Kriisid siiski erinevad ja me ei tea veel, kuidas, millal ja mis lahendustega me sellest kriisit väljume. Leevendamaks olukorda saavad lühiajalise meetmena anda pangad kõigile vajajatele (seada nii era- kui juriidilistele isikutele) taotluse alusel koordineeritult maksepuhkust ( 3 kuni 6 kuud).
Sõna rõhk on koordineeritult, lühiajaliselt ja kooskõlastatult riigiga, sest Eesti Pangaliidul on 10 liikmespanka, mis katab 99% meie turust. Need pangad on likviidsed ja hästi kapitaliseeritud, mis on positiivne erinevalt eelmisest kriisist. Kümne pangaga on võimalik kokku leppida, et taotlejale antakse teatud kuudeks laenutagastuse maksepuhkust, mille vormistuskulu üldjuhul on kas minimaalne, või puudub üldse.
Pankade kiireks ja lihtsustatud tegevuseks on vajalik tahe ning valitsuse ja finantsjärelvalve heakskiit, sest tavaolukorras peab pank igat laenuvõtjat põhjalikult ja iseseisvalt analüüsima.
Selline samm leevendaks oluliselt, kuigi lühiajaliselt, ettevõtjate ja eralaenajate maksekoormust ning aitaks uute oludega kohaneda. Samas ei kaotaks pangad oma intressitulu, kui põhilist tuluallikat, või kuni uusi meetmeid välja töötatakse ja olukorraga kohanetakse.
Turuosaliste koostöö ja kiire digilahendus on oluliselt lihtsam ja paindlikum, kui kriisist tõsisemalt räsitud Itaalia sammud, mis valitsuse otsusega peatas laenumaksed. Itaalias on 600 panka ning nendega kokkuleppe saavutamine oleks olnud ebamõistlikult pikaajaline . Eestis võiks see 10 panga vahel olla saavutatav.
Üksikult on pangad olnud meedias maksepuhkuse taotluse osas igati toetavad, aga kõigi turuosaliste koostöö võimaldab vältida olukorda, et lühiajalise maksepuhkusega mängitakse mõnel pool eriolukorrast olenemata tugevama jõuga ümber riskipositsioonid (a la halvenenud olukorra tõttu peame tõstma teie intressi, peate andma lisatagatisi, või maksma kõik kohe tagasi).
Kokkuleppe korral võiks Panga Liidu puhul uskuda nn gildi aule ja sotsiaalsele vastutusele, kuid mis ei tähenda, et riik ei võiks, või ei peaks sekkuma eriolukorras vähem reguleeritud kõrgema intressiga laenuandjate tegevusse, mis puudutab valusalt just majanduslikult haavatavamat elanikkonda.
