„Hea näide on käimasolev töövõimereform, mis aitab töövõimetuspensionäridel tulevikus oluliselt paremini oma töökohta hoida või uut leida. Töövõimereform on kavandatud prognooside pealt, tuginedes teadlaste, spetsialistide ja sihtgruppide endi soovitustele,“ rääkis sotsiaalminister.

„Mis puudutab pensioniea tõstmisesse, siis seda otsustas riigikogu viimati küllalt äsja – 2010. aastal. Sama otsusega sai seadusesse kirjutatud ka valitsusele ülesanne analüüsida hiljemalt 2019. aastaks vanaduspensioniea mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele. Konkreetne aastanumber sai kirjutatud sinna põhjusega, et siis on olemas piisavalt andmeid pensioniea tõstmise mõjudest järelduste tegemiseks,“ selgitas Rõivas.

Sotsiaalministeerium peab samuti vajalikuks mitmeid riigikontrolli soovitusi, mis puudutavad pensioniikka jõudvate tööl käivate inimeste nõustamist ja ümberõpet. Rõivase sõnul on vastavad tegevused juba ka plaanis Euroopa Liidu uue rahastusperioodi ajal ja nende elluviimiseks on ette nähtud 38 miljonit eurot. Samuti on töövõimereformi elluviimiseks planeeritud 198 miljonit eurot.

Sotsiaalministeerium nõustub igati riigikontrolli ettepanekuga reformida eripensione, väljateenitud aastate pensione ja soodustingimustel vanaduspensione. Sotsiaalministeerium kinnitas, et jätkab käimasolevaid läbirääkimisi sise-, justiits-, ja kaitseministeeriumiga, et liikuda edasi juba alustatud eripensionide reformiga.

Riigikontrolli kirjutas auditis, et praegune pensionisüsteem soodustab varajast pensionile minekut ega taga, et inimesed töötaksid isegi vanaduspensioni eani. Pensionifonde iseloomustab olematu konkurents ja nullilähedane reaaltootlus, kuid väga kõrged valitsemistasud. Samas ootavad Eesti inimesed endiselt ekslikult, et hakkavad tulevikus riigilt suurt pensioni saama.

Riigikontroll analüüsis, kas riik on teinud vajalikud otsused, et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Tulemused aga näitavad, et kuigi riik on otsustanud tõsta 2026. aastaks üldise pensioniea 65 eluaastale, ei ole edasisi samme pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks tehtud. Veel on märkimisväärne, et alates 2008. aastast on Eestis töövõimetuspensionile minejaid rohkem kui vanaduspensionile minejaid.